/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/06/14/629112t1hae28.jpg)
Eleringi värske prognoos leiab, et 2016. aastal maksab elektrienergia ligikaudu 60 protsenti enam, millega praegu kodumajapidamised ja väikefirmad seda Eesti suletud turul osta saavad.
Tellijale
Elering prognoosib Eestis peatset 60-protsendist elektri hinna tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognoosi järgi on 2016. aastal keskmine elektri hind Eestis 48,5 eurot megavatt-tunni eest. Praegu saab suletud turul osta elektrit hinnaga 29,4 eurot.
Hinnatõus ei tähenda siiski automaatselt ka lõpphinna tõusu, sest elekter moodustab vaid osa kuludest. Kui liita sellele taastuvenergia tasu eeldatav kahekordistumine ja võrgutasude tõus, on Postimehe arvestuse järgi 2016. aastal kodutarbija elektri kilovatt-tund ligi 40 protsenti kallim kui praegu.
Praegu maksab kodumajapidamine Eesti Energia põhitariifi järgi 10,06 senti kilovatt-tunni eest, kõikide teadaolevate tasude kallinemise ja ka Eleringi pakutud elektri hinna tõusu järel oleks tariif 13,9 senti ehk vanas rahas 2,18 krooni.
Kõik arvesse võetud hinnatõusu komponendid võivad tegelikkuseks saada ka paar aastat varem, seepärast võime väita, et säärane hinnahüpe tabab tarbijaid juba 2014. aastal.
Eleringi prognoosi tuleb lugeda ilmselt kõige usaldusväärsemaks, mis Eesti energiaturu kohta saada on. Eleringi juht Taavi Veskimägi märkis, et tegelik hind võib elektribörsil kujuneda mõnevõrra teistsuguseks, kui seda näitab tootmisvõimsusi, tarbimist ja elektriühendusi liitev prognoosimudel. Seda põhjusel, et mudel arvestab n-ö ideaalset olukorda.
«Eleringi prognoos on tehtud, baseerudes teatud elektrienergia nõudluse-pakkumise ning toorainete hindade eeldustele. On keeruline öelda, kas ja mil määral need eeldused 2016. aastaks realiseeruvad,» kommenteeris Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals.
Eesti Energia oma prognoose ei avalda, põhjendades seda vajadusega vältida turu mõjutamist. Senised prognoosid on olnud märksa tagasihoidlikumad. Rahandusministeerium ja majandusministeerium on pakkunud, et elektri hind hüppab elektribörsi avanemise järel üles paarkümmend protsenti.
Rahandusministeeriumi hinnangu puhul tuleb küll arvestada, et 30 protsenti Eesti tarbimisest on juba praegu seotud vabaturuga. Seega kui mõõta riigi keskmist hinnatõusu taset, tuleb see madalam kui väikefirmade ja kodutarbijate oma.
«Odavat elektrit oleme saanud keskkonna ja kapitalikulude arvel,» kommenteeris Veskimägi. «Eesti on viimane riik, kes euroliidus avab oma elektrituru,» viitas ta meie rahvusvahelistele kohustustele.
Veskimäe sõnul on siinne elektri hind olnud madalamaid Euroopas. «Avatud turul on elektrienergia samasugune normaalne kaup nagu gaas, nafta või metallid. See olukord, kust me tuleme, on ebanormaalne, mitte see, kuhu läheme,» ütles ta 2013. aastal täielikult avaneva elektrituru kohta.
Eleringi analüüs leiab, et uute merekaabliteta oleks tulevikus elektri hind Balti riikides veelgi kõrgem. 2014. aastal peab töös olema Estlink 2, mis koos varasema kaabliga paisutab Eesti-Soome ühendused 1000 MW. See omakorda tähendab, et Eesti väike (umbes kümme korda Soomest väiksem) elektriturg on täielikult liitunud ja hinnatasemed peaksid olema võrdsed.
Eleringi analüüs leiab siiski, et Eesti elektrihind on CO2 hinnast rohkem mõjutatud kui näiteks Soomes. See pole ka ime, sest meie elektritootmine põhineb jätkuvalt suures mahus põlevkivil. Kui Eesti ei ehita ka enam ühtki uut põlevkivielektrijaama, siis võimsad katlad jäävad tööle veel vähemalt kümneks aastaks. Uuemad neist ilmselt kuni 40 aastaks.