Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ministeerium: lapsed satuvad komisjoni ette täiskasvanute tegematajätmiste tõttu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Alaealiste komisjoni saatmisega püütakse õigust rikkunud noori mõjutada, et nad ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Probleem, mis alaealise üldse komisjoni ette toob, tuleneb enamasti aga täiskasvanute tegevusest või tegematajätmisest, leiab haridus- ja teadusministeerium.

«Alaealiste komisjonidesse suunatud noorte taustaanalüüs näitab, et suur osa neist on lastekaitse seaduse kohaselt abi vajavad lapsed ehk lapsed, kelle tervis ja areng on ohustatud teiste inimeste või nende enda käitumise tõttu,» märkis ministeeriumi pressiesindaja Greete Kempel Postimees.ee’le.

Alaealiste komisjonide töö kohta on antud erinevaid hinnanguid ja kaheldud on komisjoni suutlikkuses alaealiste käitumist muuta. «Kriitikaga saab nõustuda osaliselt. Eestis on komisjone, mis on oma mõjutustöös edukad, samuti on neid, mis seda ei ole. Peamiseks probleemiks ei ole seejuures lühike mõjutusvahendite loetelu, vaid nende rakendamise suutlikkus,» osutas ministeeriumi kõneisik. «Küll aga ei saa nõustuda kriitikaga, mis puudutab komisjoni suunatud noorte süüdistamist mõjutusvahendite väheses mõjususes ja nende mõjutusvahendite täitmata jätmises seetõttu, et noortel on kujunenud niinimetatud karistamatuse tunne.»

Karistamine ei kaota probleemi

Kuigi enamasti satuvad alaealised komisjoni ette aru andma toime pandud väärtegude tõttu ning halvemal juhul kuritegude tõttu, juhib selliste tegude toime pannud noorukite suunamist korralikule teele haridus- ja teadusministeerium, mitte justiitsministeerium. Kempel rääkis, et selline valdkondlik ülesehitus vastab igati rahvusvahelistele nõuetele alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks. Alaealiste õigusrikkumiste probleemi ei lahenda  valdkonna ümberpaigutamine justiitsministeeriumi alla, nendib ta.

«Sajandite jooksul läbi proovitud tõenduspõhine teadmine kinnitab üheselt, et karistamine ei aita vähendada kuritegevuse ega õigustrikkuva käitumise probleemi ühiskonnas,» põhjendas ta. «Seda eriti noorte puhul, kelle õigustrikkuva käitumise peamiseks põhjuseks ei ole enamasti kuritahtlikkus, vaid noorusuljusest tingitud pahandusetegemine ja/või vastutust võtvate täiskasvanute puudumine nende lähikonnas.»

Noortekohtu idee

Mitmel pool maailmas (näiteks Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias) tegelevad alaealiste õigusrikkumistega spetsiaalsed noortekohtud. Kempeli sõnul on ka Eestis seda ideed aastate jooksul kaalutud.

«Noorte õigusrikkumiste asjade arutamine muutuks tõsiseltvõetavamaks ja formaalsemaks ning noored ja nende vanemad kardaksid menetlust senisest enam,» toob ta välja noortekohtute rakendamise positiivse poole. «Teisalt aga jääks praegust statistikat vaadates suurem osa praegu alaealiste komisjonidesse suunatud noortest tahes-tahtmata noortekohtute haardeulatusest välja, sest toimepanijad on süüvõimetud lapsed, mitte liigvähese karistamise «ohvriks» olevad noored kurjategijad.»

Samuti ei lahendaks noortekohtud ministeeriumi hinnangul otsuse täideviimise nõrkuse probleemi, mis on Eesti jaoks peamine küsimus.

«Probleemi lahendamiseks tuleb panustada eelkõige alaealiste komisjonides mõjutusvahendite kohaldamise protsessi tõhusamaks muutmisele,» on ministeeriumi seisukoht.

Tagasi üles