Ajakirja
tänases numbris kirjutatakse, et riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi kontaktisiku valeidentiteediks oli Itaaliale töötav hispaanlane, kes kadus jäljetult umbes samal ajal, kui Simm vahistati.
Ajakirja
tänases numbris kirjutatakse, et riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi kontaktisiku valeidentiteediks oli Itaaliale töötav hispaanlane, kes kadus jäljetult umbes samal ajal, kui Simm vahistati.
Economisti teatel oli kontaktisik nn «illegaal» ehk Vene spioon, kes oli Euroopa Liitu tulnud ilmselt mõne Ladina-Ameerika riigi kaudu.
Sellised «illegaalid» on ajakirja teatel välisluureteenistuste kroonijuveelid, sest nende valeidentiteedi loomine on väga keeruline ning kallis. Sellised spioonid tegutsevat tavaliselt vaid ühe allikaga.
Vene välisluure apsakaks peab ajakiri aga seda, et «hispaanlane» olevat samal ajal võtnud ühendust ka ühe teise NATO liikmesriigi kõrge ametnikuga ning üritanud ka teda ära osta. Ametnik andis aga sellest nn palkamiskatsest võimudele teada ning see viiski väljaande teatel juurdluseni, mis tipnes Herman Simmi vahistamisega.
Economisti teatel kontrollivad julgeolekuametnikud üle Euroopa selle salapäraselt kadunud «hispaanlase» hiljutisi liikumisi, et leida uusi vihjeid tema tegevuse kohta.
Täna avaldatud artiklis kirjutatakse veel, et Vene meedia tunneb heameelt uute NATO liikmesriikide ebakompetentsuse üle. Samas olevat salateenistuste seisukoht hoopis vastupidine - Eesti luure- ja julgeolekuteenistust hinnatakse kõrgelt ning see teebki neist välisluurajate jaoks vääriliseks sihtmärgiks.
Harju maakohus andis 21. septembril riigiprokuratuuri taotlusel loa vahistada Venemaa kasuks riigireetmises kahtlustatav kunagine politseiameti peadirektor ja kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm ning riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatav Heete Simm. Herman Simmil oli kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhina ligipääs NATO TOP Priority materjalidele. Heete Simm vabanes kohtu loal vahi alt üleeile õhtul.