/nginx/o/2008/11/06/90825t1hd5d6.jpg)
«Obama! Obama!» Umbes nii võib kokku võtta kogu maailma positiivsed reaktsioonid USA presidendivalimistele. Barack Obamalt oodatakse nii palju, et pettumus tundub vältimatu.
Kriisis USA valis, Euroopa rõõmustas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeval pärast esimese mustanahalise presidendikandidaadi triumfi jooksis Saksamaa pealinna Berliini bussipeatuste elektrooniliste tabloode uudisteribal hetke kuumim riigisisene uudis: muidugi see, et Saksamaa kantsler Angela Merkel kutsus Obama külla. Berliini obamamaania sellega ei piirdunud: ajaleht Berliner Morgenpost uhkustas näiteks varahommikul kell 5.13 trükki läinud erinumbriga, kus valimistulemused juba sees.
Rõõm Obama valimise üle ja maailma reaktsioonid olid suuremas osas ekstaatilised – uudistekanal CNN näitas hõiskavaid kaadreid nii Saksamaalt, Prantsusmaalt kui ka Obama isa kodumaalt Kenyast.
«Raske on üle hinnata fakti, et ameeriklased valisid esimest korda oma ajaloos mustanahalise presidendi. See on korraga nii üllatav kui revolutsiooniline,» kirjutas Hispaania suurim leht El País.
«Ja see sõna (revolutsiooniline – toim) ei ole mingil juhul liialdus, kui arvestada, et vaid 50 aastat tagasi pidid kõigi võimaluste maal mustad oma istekohad bussides valgetele loovutama, samal ajal kui teistes osariikides saatis mustanahalisi õpilasi nende kooliteel sõjavägi,» märkis ajaleht, mis Obamat kogu tema kampaania ajal tugevalt propageeris.
Hõisetes, mis kohati piiritult liialdades USA valimisi Berliini müüri langemisega võrdlesid, oli suur osa lihtsalt kergendaval teadmisel, et Lääne-Euroopaga mitte alati üleliia arvestanud George W. Bushi ja vabariiklaste aeg sai ümber.
Briti leht The Times hoiduski konkreetsetelt Obama veel tegemata sammude kiitmisest, kuid kummardas sügavalt USA demokraatia ees, mis üllatava ja ootamatu valiku võimalikuks tegi.
«President Bush kutsus neid valimisi Ameerika loo triumfiks. Just sellega ongi tegu. Ameerikal on võib-olla katsed demokraatiat eksportida ebaõnnestunud, kuid seekord, oma kodus, on ta andnud teistele tõelise [demokraatia] õppetunni,» võttis konservatiivsusele kalduv ajaleht kokku.
Briti poliitikutest tõttasid Obama võidust kiitusega lõivu võtma aga kõigi kolme suure partei esindajad – nii konservatiivid, leiboristid kui liberaalid.
Soome suurim ajaleht Helsingin Sanomat võttis üsna kainestava seisukoha, kinnitades, et Obama peab oma suurte lubaduste täitmiseks tooma märkimisväärseid ohvreid. Soome välisminister Alexander Stubb kirjutas oma blogis, et loodab Obamalt tihedamat koostööd, kuid esimeseks punktiks oli ka tal USA majanduse vilets seis.
Saksa majanduslehe Handelsblatt arvates võttis USA Obamaga selgelt riski, mis väärib imetlust. «Kui teised rahvad eelistavad kriiside ja sõdadega silmitsi olles teha turvalisi valikuid ja riske vältida, teeb Ameerika vastupidist,» arvas ajaleht.
Majandussurutise ajal peavad (Obamat valinud – toim) suurlinnade liberaalid rinda pistma millegi tundmatuga – vaesuse ja nappusega, kirjutas ka International Herald Tribune.
Euroopa kiirustas suhteid ameeriklastega kohe pärast valimisi mõjutama – Prantsuse välisminister Bernard Kouchner lendab Washingtoni, et seal üle anda välisministrite poolt kokku lepitud euroatlantiliste suhete uute aluspõhimõtete dokument. Segaseks jäi esialgu see, kas ta ka Obamaga kokku saab.
Märk sellest, et ka USA ja Euroopa suhted jäävad vähemalt mõnes arusaamas endiseks, oli seegi, et vahetult enne valimisi kaebasid Ühendriikide vabariiklased, et meedia on nende vastu. Nad tõid näiteks sellegi, et Obama ja tema kampaania üle tehti palju vähem nalja kui John McCainile osaks sai.
Seevastu Euroopa meedia on aupaklikkusest kaugel. Prantsusmaa ajalehel Le Monde ei olnud mingi probleem tervitada värsket presidenti karikatuuriga. Naljapildil avab väljavenitatud, kuid siiski äratuntav (ja silmapaistvalt suurte kõrvadega) Obama ukse Valgesse Majja, mille tagant paistavad vaid süsteemi varemed.
Kogu rõõmu ja muutuste lootuse kõrval tõi maailma harjumuspärasemaid toone Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi parlamendikõne – Ühendriike pidevalt sõjakuses süüdistanud riik otsustas USAd «tervitada» teatega rakettide paigaldamisest Kaliningradi.
Ent Moskva analüütik Mihhail Deljagin võrdles Obamat Mihhail Gorbatšoviga halvimas võimalikus võtmes. «Ilma suure juhtimiskogemuseta on tal paremad võimalused Ameerikat halvasti valitseda ja destabiliseerida parimate soovidega, nagu Gorbatšov kunagi tegi,» vahendas International Herald Tribune.