/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/08/29/69458t1h48d3.jpg)
Eesti suuremate ajalehtede tiraaže ning uuringufirma Emor keskmist lugejate arvu aluseks võttes selgub, et Eesti suuremaid päevalehti loeb keskmiselt 3,2 inimest ühe eksemplari kohta, kaks aastat varem oli see arv 3,6.
Ühte ajalehte loeb keskmiselt 3,2 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Postimehe kui ka Õhtulehe üht lehte luges selle aasta kolmandas kvartalis keskmiselt 3,6 inimest, Eesti Päevalehte 3,4.
Eesti Ekspressi üht paberväljaannet luges keskmiselt 3,2 ning Äripäeva kolm inimest. Ühe Maalehe eksemplari kohta oli keskmiselt 2,7 lugejat.
Võrreldes 2006. aasta kolmanda kvartaliga luges peaaegu kõikide ajalehtede puhul üht lehte mõnevõrra vähem inimesi.
Toona oli näiteks keskmine inimeste arv, kes lugesid üht Õhtulehe eksemplari 4,1. Eesti Ekspressi puhul oli sama näitaja 3,4 ning Eesti Päevalehe puhul 3,8. Üht Äripäeva lehte luges keskmiselt 3,3 ning Maalehte 3,1 inimest.
Ainsana jäi suurematest lehtedest võrreldes kahe aasta taguse ajaga samaks üht Postimehe lehte lugenute arv.
Meediaanalüütik Toomas Leito sõnul on langus seotud üldiselt lehtede loetavuse vähenemisega.
«Lehelugemisaktiivsuse langedes langeb ka inimeste arv, kes üht lehte loevad,» ütles Leito, lisades, et näiteks noored ei kipu enam üldse väga teatud lehti lugema.