:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
/nginx/o/2011/06/13/625256t1h6960.jpg)
Kuigi Eesti judokatel polnud nädalavahetusel kodumaal peetud maailmakarikaetapil just kõige paremad päevad, said Tallinna Tehnikaülikooli spordihoonesse võistlust kaema tulnud pealtvaatajad judoshow’d täie raha eest.
Tellijale
Itaallased lustisid Tallinnas aserite hõigete saatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhtalt saavutusele orienteeritud pool sai eestlaste jaoks tagasilöögi juba enne võistlust, täpsemalt reedel, kui selgus, et peale pikalt õlavigastust raviva Juhan Mettise ei saa raskekaalus kaasa teha ka jalaga kimpus olev Eesti esinumber Martin Padar. Seega, juba eos langesid konkurentsist kaks meest, kellelt võinuks poodiumikohta oodata.
«Väga kahju, et meie raskekahurvägi ei saanud võistelda. Mõlemal võinuks selles konkurentsis olla reaalne medalivõimalus,» nentis Eesti judokoondise peatreener Aavo Põhjala.
Kui Padar võiks terveneda juba kolme nädala pärast, mis tähendab, et tema kalendrisse kuuluvad ka augusti lõpus Pariisis peetavad maailmameistrivõistlused, siis Mettise seis on nigelam. Põhjala sõnul kibeleb mees küll juba tatamile, kuid tulevikku silmas pidades pole mõtet tagasitulekuga kiirustada.
Eestlaste kesine esitus
«Nüüd on ta kolm kuud eemal olnud, kuid kokku peaks hoidma end pool aastat. MM jääb kindlasti vahele, võib-olla saadame ta U23 MMile,» märkis Põhjala.
Peatreeneri käest sai hurjutada laupäeval –73 kg meeste seas tatamil käinud Künter Rothberg, kes juba teist võistlust järjest diskvalifitseeriti. Nimelt ei tohi pärast Pekingi olümpiamänge vastu võetud reeglite järgi püstiasendist kohe valuvõttesse minna ja kui kaks kuud tagasi peetud Euroopa meistrivõistlustel mängis oma rolli vastase provotseeriv käitumine, siis nüüd eksis mees teises ringis Ukrainat esindava Rufat Magomedoviga maadeldes kindlasti vaid oma süül.
«Kohe oli näha, et Künteril teravust pole, ja siis on ka vead lihtsad tulema. Sellisel tasemel sportlane ei tohiks endale siiski selliseid eksimusi lubada. Kohtunikku ei saa siin küll milleski süüdistada,» kurjustas Põhjala. «Tõtt öeldes teeb veidi murelikuks, et Künter on kaks võistlust järjest nii eksinud.»
Sportlikus mõttes turniir Eestile rõõmu ei pakkunud. Kahe päeva jooksul 19st tatamil käinud maadlejast sai parima koha –90 kg meeste seas maadelnud Grigori Minaškin, kes saavutas kaks võitu, kuid kaotas veerandfinaalis ja hiljem ka lohutusringis.
«Miniškini neljas koht jäi parimaks, kindlasti ei saa rahule jääda,» tunnistas Põhjala, kes oodanuks paremaid esitusi just Rothbergilt, Minaškinilt ja ka –81 kg arvestuses avaringis ühe kaotusega leppima pidanud Georgi Ladõginilt.
Kuigi eestlased kodusel MK-etapil seekord kõrgete kohtadeni ei küündinud, oli üritus igati meeleolukas, rahvused eristusid selgelt stereotüüpide järgi. Kui brasiillased paistsid silma sellega, et igal võimalusel üritati kohtunikele vastasele kahjulike otsuseid, nagu esimene hoiatus ehk schido, ette hüüda, siis aserid olid oma sportlastele kindlasti kõige häälekamalt toeks. Kohati oli tunne, nagu vaataks jalgpallimatši – lärm muutus nõnda suureks.
Venelased alati kohal
Olgem ausad, Aserbaidžaani judokatel läkski kahe päeva peale üsna hästi, kuna kõikide kaalukategooriate peale nopiti nii kuld, hõbe kui ka pronks. Kõige rohkem sai aga autasustamisel kuulata ainsa riigina kaks medalit võitnud Itaalia hümni. Põhjala sõnul võinuks saapamaa meeste nädalavahetus veelgi lustilisem olla, kui kohale sõitnuks madalamate kaalukategooriate esinumbrid. Enim medaleid – kaks hõbedat ja kaks pronksi – noppisid aga venelased, kes oli samuti kohal teise ešeloniga.
«Kui muidu suured riigid valivad, millistele etappidele tulla, siis Venemaa on peaaegu iga kord kas või kolmandate-neljandate numbritega kohal,» kinnitas Põhjala.