Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Muhulased ei nõustu rootslaste kaevandamisplaaniga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Foto: Peeter Langovits

Muhu elanikud on vastu Rootsi kontserni SMA Mineral Group kavatsusele võtta taaskasutusele Hellamaa dolomiidimaardla ning hakata dolokivi laevaga Rootsi vedama.

«Me ei taha seda kaevandust siia, sest me elame siin ja tahame edasi elada. Teie jaoks on see lihtsalt äri,» ütles muhulane Märt Lehto eilsel kohtumisel SMA Mineral Group esindajatele, vahendab Oma Saar.

SMA Mineral Sweden arendusdirektor Niclas Eriksson rääkis, et ettevõte plaanib Hellamaal aastas kaevandada 100 000 kuni 300 000 kanti dolokivi ning paaril korral kuus tuleb kaevandatud materjalile Kuivastu sadamasse järele 6000 kuni 10 000 tonni mahutav laev.

Suuremaks probleemiks võib kujuneda kaevandatud materjali vedu sadamasse, näiteks on saare volikogu liige Mihkel Ling kokku arvutanud, et 100 000 kantmeetri kivi vedamiseks sadamasse sõidaks tööpäevadel suured kallurid külast läbi iga kaheksa minuti järel.

Arendajad selgitasid, et pigem hakkab vedu toimuma 24-48 tunni jooksul, kui laev on sadamas. See tähendab, et vedu toimub sel perioodil ööpäev läbi ja väga suure sagedusega.

Muhu valla ehitusnõunik Indrek Võeras märkis, et lisaks kohalike inimeste elutingimuste halvenemisele hakkavad veoautod väga tõsiselt häirima Kuivastu maantee liiklust.

«Tihedamatel hetkedel on Kuivastus nii pikad järjekorrad, et ka tavaliiklejad, kes tahavad järjekorrast mööda minna, tekitavad seal ummikuid ja liiklusohtlikke olukordasid,» tõi ta näiteid.


Hellamaa maardla varusid arvestades oleks Muhu vallal võimalik kaevandamisõiguse tasu pealt teenida aastatega umbes 64 miljonit krooni. Sellele vaatamata ütles Muhu vallavanem Tiit Peedu Oma Saarele, et vallavalitsus nagu kohalikud elanikudki kaevandamisest erilises vaimustuses pole.

Tagasi üles