Uus juht püüab Pokumaale elu sisse puhuda

Urmas Roht ei küsi riigilt Pokumaa tarvis palju raha, õigupoolest vaid talvekuude tegevuskuludeks. Suvel saab ta enda jutu järgi ise hakkama. Seitsme muu kuu üleelamiseks piisaks ka 16 000 eurost. Foto: Margus Ansu

Dendroloogiharidusega Urmas Roht võib endale vabalt selga ajada Edgar Valteri pokuraamatute keskse tegelase Puuko riided, sest välimus passib suurepäraselt ja ka lastega paistab mehel hea klapp olema.

Maaülikooli endise õppejõu Rohti erialaks on puud ja neist on ta kirjutanud ka raamatuid. Sel kevadel kandideeris ta parteituna roheliste nimekirjas riigikokku. Jutt on tal aga erinevalt poliitikuist vägagi otsekohene.

Nõukogu kuulutas talvel välja konkursi Võrumaal Urvaste vallas tegutseva Pokumaa tegevjuhi kohale, et siis paljude konkurentide seast võitjana väljunud Rohti šokeerida. Nimelt selgus, et ta ei pidanud ise nuputama hakkama mitte ainult seda, kust leida raha Pokumaa majandamiseks, vaid ka seda, kust võtta esimene palk.

«See on tegelikult paras sigadus otsida endale tegevjuhti, sellal kui ees on ootamas ainult laenude maksmised ja raha pole pennigi,» tunnistab mees.

Tegevust jagub

Aga Roht jäi. «Esimesel kuul ei võtnud ma palka ka, sest polnud millestki võtta,» märgib ta. «Nüüd olen juba ühe korra palka saanud.»

Läinud laupäeval pühendas loodusfotograaf Arne Ader arvukat seltskonda pildistamise saladustesse. Muu hulgas on Roht teinud juba maalikooli ja kõlapillide tundmaõppimise päeva. Ta on kavandanud igale nädalavahetusele mõne ürituse.

«Katsume teha sel aastal ka lastele mõeldud jaanipäeva,» räägib Roht. Külastajate sääskedest säästmiseks on tegevjuht toonud müüki ka sääsetõrjevahendid. Roht tellis pokumotiividega märgid ja tassid ning on rahul, et neid ostetakse päris hästi. Isegi pokuvesi on müügil.

Juba mai lõpp oli Rohti jutu järgi külastuste poolest päris hea. «Siin on olnud päevi, kui käib viis-kuus bussitäit lapsi,» räägib ta.

Roht lasi trükkida ka hulga reklaammaterjale, mida jagab turismifirmadele ja infopunktidele. Lisaks muidugi koolilastele suunatud reklaam.

Praegu peab Roht juba plaane sügiseks. «Pakkusin välja, et kuna on rahvusvaheline metsa-aasta ja olen ka ise metsamees, siis teeme 1.–4. klassi lastele programmi, mille käigus tutvustame metsa tähtsust neile arusaadaval moel.»

Roht ei taha teha Pokumaast mingit Disneylandi, küll aga ühe mõnusa loodushariduskeskuse. Loomulikult jääks siia alles kõik Valteriga seonduv.

Pokumaa uus juht on kriitiline ka Valteri kasutütre ja autoriõiguste pärija Külli Leppiku suhtes.

«Tema ütleb, et siin ei saa enne midagi teha, kui valmis saab muinasmets ning rajad ja värgid, aga mina ütlen, et kullakesed – kas see miljoneid maksev kompleks peab seni seisma?
Mismoodi?»

Pokumaal ei kasvanud seni tegelikult ka looduslikke pokusid, mis Edgar Valterit inspireerisid. Kevadel istutas Roht mõned sellised mätastarnad lastele näitamiseks. «Mis Pokumaa see ilma pokudeta on,» küsib ta.

Pani pokud maha

Roht on tulvil teotahet. «Aga kui mind hakatakse siin torpedeerima, siis mina löön ka käega,» lausub ta. «Ma ei viitsi mingit nalja teha. Kuulutasin juuliks välja puukujude festivali, kus on Eesti parimad puukujude tegijad. Kirjutasin projekti ja sain 1500 eurot ja teist poolt sandin praegu metsafirmadelt.»

Omal ajal otsustati jätta riigi esindusõiguse teostajaks Pokumaa sihtasutuses maavalitsuse esindaja. Maavalitsuste tegevus kuulub aga siseministeeriumi mängumaale, mille regionaalpoliitikat juhib minister Siim Kiisler.

2008. aastal avatud Pokumaad külastas aasta hiljem 25 000 inimest, mullu aga vaid 18 000 inimese ringis. Sel talvel sai raha päris otsa ja Pokumaa seisis suletuna.

Ministrile kirjutab Roht praegu kava, kuidas Pokumaad edasi majandada. Siis lubas minister otsustada, kas küsida Pokumaale lisaraha või mitte. Ilma tegevustoetuseta otsib Roht endale mõne muu töö, sest talve niimoodi üle ei ela.

KOMMENTAAR

Siim Kiisler
regionaal­minister (IRL)

Urmas Roht pöördus minu poole kirjaga ja mul on plaanis temaga ka silmast silma kohtuda. Kui räägime Pokumaa eelarvest, siis minu ootus on see, et uus juht esitab omatulu teenimise kava.

Oleme seni toetanud just neid Pokumaa tegevusi, mille eesmärk on olnud omatulu kasvatamine. Selleks et me saaks teha rahandusministeeriumile eelarveläbirääkimistel Pokumaa tarbeks lisataotluse, on meil vaja ülevaadet, mida nad ise oma tuludeks prognoosivad.

Pokumaal on kaks võimalikku arenguteed – üks võimalus on teha midagi Muumimaa-sarnast ehk korralik meelelahutuslik kompleks koos kommertsliku iseloomuga tegevustega. Teine valik on aga majamuuseum, kus eksponeeritakse kunstniku loomingut. Sel juhul on arusaadav, et ise Pokumaa ära ei majanda ja vaja on püsivat tegevustoetust.

Mina isiklikult eelistaks Muumimaa stsenaariumi, aga kui teostub teine variant, peaks Pokumaa kultuuriasutusena kuuluma kultuuriministeeriumi haldusalasse.