Käru kiriku tornikuul peitis mesilasi ja ajalugu

Mesilased. Foto: Margus Ansu

Käru kirikult katuse remondi tõttu septembris maha võetud tornikuul oli mesilasi täis, aga seal peidus olnud silindrist eelmisel reedel välja tulnud paberid paljastasid unustusse vajunud ajalooseiku.

Käru koguduse vaimulik Andres Tšumakov täpsustas, et tornikuuli põhjas oli küll silinder dokumentidega, kuid kogu ülejäänud tühja ruumi olid hõivanud mesilased, kirjutas Järva Teataja.

Käru kiriku tornikuulis on mitu püssiga lastud auku, mistõttu oli mesilastel sinna sisse vaba tee, mida nad olidki kasutanud ja kuuli pesa rajanud.

Tšumakov selgitas, et sepp võttis mesilaspesa tornikuulist võimalikult ettevaatlikult välja, et hiljem oleks võimalik kerakujulist pesa ka Käru inimestele näidata.

Venelased püüdsid torni maha tõmmata

Eelmisel reedel avatud silindrist tuli välja neli paberit. Neist üks on 1935. aastast pärit laululeht, mil tähistati kiriku 75. aastapäeva.

Järgmisel on kirjas lugu sellest, kuidas 1941. aastal torni rist ja kuul alla toodi ning 1942. aasta 8. jaanuaril jälle üles pandi.

Kolmandale, vihikupaberi moodi lehekesele on midagi tindiga kirjutatud, kuid niiskuse tõttu on tint laiali valgunud ja kiri loetamatu. «Paber tahab veidike kuivamist, võib-olla siis loeb midagi välja siis,» lausus Tšumakov. «Praegu on paberid Rahvusraamatukogus, seal saab neid ehk sirgu ajada ja kuivatada.»

Neljandalt, A4 formaadis lehelt on meenutada sõjaaja keerulisi sündmusi. «Kui venelased tulid, tegid nad kirikusse staabi,» vahendas Tšumakov. «Nad muidugi lõhkusid, lagastasid ja saagisid läbi ka neli torni tugitala ning tahtsid piksevarda trossiga torni maha tõmmata, aga see ei õnnestunud.»

Kui koguduse liikmed kiriku uuesti oma valdusse said, oli see rüüstatud ja sisetekstiil ribadeks tõmmatud. Hobuste lasipuust oli ümber kiriku ehitatud kaevikutele lagesid tehtud.

Ka hiljem saabunud sakslased tegid staabi kirikusse, kuid nagu kirjas on, olnud nemad palju kultuursemad.

Jutu on kirja pannud koguduse õpetaja Eduard Uibo. «Viimane lause on selline, et õpetaja pääses eluga, sest oli sel ajal metsas, kui venelased seal staapi pidasid,» lisas Tšumakov.

Tavaliselt on sellistesse silindritesse pandud kaasa raha, aga seekord mitte. «Ma ka lootsin, et äkki leiab sealt midagi põnevat,» lisas ta.

Tšumakov tunnistas, et sai silindri paberitest kiriku ajaloo kohta mõndagi uut teada. Näiteks polnud tal aimugi, et kiriku ümber olid kaevikud või et seda kasutati staabina.

Tšumakovi meelest on arvata, et kuul on ka 1960ndatel maha võetud ja siis lihtsalt teistpidi keeratud. Sellele viitab asjaolu, et kuuliaugud asetsesid praegu nii, nagu oleks tulistatud taevast, kuid see pole võimalik.

Kuul ja rist saavad kullakihi

Tšumakov sõnas, et silindrist leitud asju ja mesilaspesa on kavas eksponeerida ning kui originaalpaberid ei kannata välja panna, siis vähemalt näidata nende koopiaid.

Millal tornikuul õigele kohale tagasi pannakse, ei osanud Tšumakov öelda. Kuid on võimalik, et kui see ükskord juhtub, on rist ja kuul kullatud. Selleks kuluks ligi 50 000 krooni. «Otseselt korjandust me ei tee, aga kui keegi soovib annetada, siis see on võimalik,» lausus ta. «Huvi on tuntud, arvan, et rist ja kuul saavad kullatud.»

Tornikuuli võttis lahti Tallinnas tegutseva osaühingu Sepatööd juhataja ja sepp Rein Mõtus. Tema meelest pole midagi erilist selles, et tornikuulis on endale koha leidnud mesilased, kuid Käru kiriku kuulis olnud pesa on erakordne oma suuruse tõttu.

Mõtus märkis, et tornikuuli Tallinna jõudes mesilastest enam ohtu polnud. «Vaesekesed olid uimased, mõni tuli välja,» sõnas ta.

Mõtuse ütlust mööda oli tornikuulilt näha, et tegelikult on selle pihta lastud ka enne viimast ümberpööramist. «Osa avasid oli kinni pandud,» täpsustas ta.

Kuid seegi, et tornikuulid on auguliseks lastud, on Mõtuse kogemust mööda üsna tavaline. Tema kätte satub aastas kuni viis tornikuuli.