Unetute valimishommik telemajas

USA suursaadik Eestis Dave Phillips ja abikaasa Kay kirjeldavad, kuidas nad mullu veebruaris Barack Obamaga tutvusid. Foto: Peeter Langovits

Veerand seitsme paiku hommikul on telemaja esine taksosid täis. Kodudest väljunud punaste silmadega valimisnarkomaanid on otsustanud oma unevajadust edasi lükata ja võtnud ette tee USA saatkonna korraldatud valimishommikule.

Ilmselgelt on see Tallinna tolle hetke prominentseim kogunemine – taksojuht imestab, et mida nii paljud kliendid nii varasel kellaajal telemajast otsivad.

Kell pool seitse, kui valimishommik algab, pole hämarik koidule veel kätt söandanud ulatada. Väljas on hämar ja hämar on ka ETV 1. stuudios. Tähtede ja triipudega ehitud ruumi on kokku tulnud üsna arvukalt unisevõitu poliitikuid, ajakirjanikke, diplomaate ja lihtsalt USA sõpru, et üheskoos presidendivalimiste lõppu tähistada.

Selleks hetkeks on suure lombi taga kõik juba selgunud ning igasugune küüsi närides tulemuste ootamine jääb ära. Suurelt ekraanilt vaatab vastu John McCain, kes Barack Obamat võidu puhul õnnitledes ühe oma elu parimatest kõnedest peab.

Ei mingit sõjakust ega trotsi, vaid mõjusalt siiras allajäämise tunnistamine. Paraku ei tundu see kedagi huvitavat, kuna enamik inimesi on kogunenud stuudionurka, kus kohvi ja saiakesi jagatakse.

Uue riigijuhi nimi selgus sisuliselt millalgi kella nelja ajal, kui iga poliitikahuvilise ustav teekaaslane Wolf Blitzer CNNis trumme põristades teada andis, et Obama on lisaks võtmeosariigile Pennsylvaniale McCaini edestanud ka Ohios. Ning nagu kohe selgitas maagiliste sõrmedega John King, pole vabariiklasel pärast seda enam mingit šanssi 270 valijamehe toetust koguda.

Need nii-öelda eksperdid, kes veel valimispäevalgi olid lahkelt nõus McCaini võidu peale kihla vedama, pidid pettuma. Ei mingit Bradley-efekti ega muid üllatusi. Tõeks ei saanud ka kõige hirmsamad unenäod – arvukad valijad ja tundidepikkused sabad valimisjaoskondade ees, mis ähvardasid kogu valimissüsteemi rivist välja lüüa.

Nii kujuneb telemaja kogunemise haripunktiks hoopis võitu tähistava Obama sütitav kõne rahvamassidele Chicagos. Kas just seetõttu, et mehe võit oli kõigile ette teada, on telemaja aplaus tema esinemisele igatahes tagasihoidlik, et mitte öelda pea olematu. Kõlavad vaid mõned plaksud.

Eestlaslikult tagasihoidlikuks jääb ka ürituse üldine meelsus – ehkki teleekraanil möllavad vaheldumisi rõõmuhõisked ja -pisarad, ei tundu see kuidagi telestuudios viibijateni kohale jõudvat. Või siis ei söanda keegi igaks juhuks oma tundeid välja näidata.

Obama võidu puhul kõlas muidugi ka õnnitlussõnu. «Noh, vaatame, mis saab,» oli tavalisim vastus, mis seepeale anti. On selge, et Eestiga suhete arendamine ei kujune uue presidendi esmaseks mureks.

Üritusest osa võtnud kohaliku grusiini sõnul suhtub ta Obama võitu pragmaatiliselt, kinnitades, et kuna Gruusia elanikud hoidsid augustisõja järel pöialt pigem McCainile, tuleb nüüd oodata, mida Obama ette võtab, iseäranis oma valitsuskabineti mehitamisel.

USA suursaadik Dave Phillips räägib, millise imelise signaali Obama võit maailmale saadab, ja pajatab loo mullu veebruarist. Noor Obama juhatab senati väliskomisjoni istungit, kus senaatorid «kontrollivad», kas Phillips sobib Eestisse saadikuks.

Obama olnud Phillipsi sõnul ainus, kes pärast istungi lõppu Phillipsi ja tema abikaasa Kayga rääkima tuli, jättes suursaadikule endast meeldiva ja toreda mulje.

Kella kaheksaks on päike tõusnud ja valimishommik lõpukorral. Telestuudio tühjeneb. Inimesed tilguvad tasapisi tööle ja kooli ja koju, jäädes ootama 7. novembri varahommikut 2012. aastal, et siis uuesti kohvi ja saiakeste seltsis koos aega veeta.

Küsimus

Milliseid suuremaid muudatusi ootate, näete tulemas seoses USA uue presidendiga?

Toomas Hendrik Ilves
Eesti president

Loodan, et Eesti ja USA suhted tugevnevad tulevikus veelgi. Samuti pean oluliseks, et suudaksime üheskoos edasi arendada nii Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide sidemeid kui ka tugevdada atlandiülest silda NATO raames.

Eesti hindab kõrgelt USA rolli vabaduse ja demokraatia kaitsmisel ja tugevdamisel maailmas. Olen veendunud, et suudame ühiselt – Ameerika ja Euroopa – võidelda majanduskriisi ja julgeolekuprobleemidega.

Marju Lauristin
Tartu Ülikooli professor

Muutused tulevad, kuid mitte üleöö. Mäletan, kui John Kennedy valiti presidendiks ja mil kogu maailm vaatas tema poole ootusega, ning ta tõstiski kaasalöömise ja demokraatia väärtust. Nüüd on olukord samasugune: USA enda seest tuli uuenemise tahe.

Obama toetajate taga oli hästi palju noori, nii musti kui ka valgeid. Ongi öeldud, et Obama taga oli internetipõlvkond, kes sai nüüd võimaluse aktiivselt kaasa lüüa, ja kaasalöömissoov on parteideülene.

Andrus Ansip
peaminister

Ma tervitan USA rahva valikut. USA ja Eesti hea koostöö on alati põhinenud ühistel väärtustel. Barack Obama on loomult ühendaja ja liitja, oma senistes seisukohtades on ta toonud esile heade liitlassuhete jätkumise vajaduse nii Euroopaga tervikuna kui Eestiga. Usun, et kahe riigi koostöö püsib kindlana ka tulevikus.

Victoria Punga
Eesti NATO Ühingu juhataja

Kindlasti tuleb president Obamal tegelda USA ja maailma majanduskriisiga, tähtsamad otsused sünnivad lähema nelja–viie kuu jooksul. Üheks oluliseks teemaks jääb Iraagi sõda, USA osalus selles ja  vägede Iraagist väljatoomine.

Ma usun, et uus USA president toob poliitiliste institutsioonide usaldusväärsuse välja ajaloolisest madalseisust. Obama lisab USA administratsiooni uue suhtumise, mis soosib dialoogi ja arutelu, õppimisvõime ja intellektuaalse uudishimu. Kindlasti paraneb USA ühiskonna ja riigi maine.

Urmas Paet
välisminister

Õnnitlen USA järgmiseks presidendiks valitud Barack Obamat valimisvõidu puhul. Olen kindel, et Eesti ja Ameerika Ühendriikide aktiivne ja väga hea koostöö jätkub.

Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriike ühendavad samad väärtused. On väga tähtis, et EL ja USA arendaksid tihedat välispoliitilist koostööd olulistes maailmaküsimustes, nagu näiteks majanduskriisi ning Afganistani olukorra lahendamine, Lähis-Ida rahuprotsessi edendamine ja lõpule viimine, ning samuti ühist poliitikat Venemaa suhtes.

Riina Kionka
ELi välis­poliitika juhi eriesindaja

Inimõiguste vaatevinklist on olulisim signaal Barack Obamalt kavatsus tuua USA suhtumine rahvusvahelisse õigusse kooskõlla üldiselt aktsepteeritud normide ja tavadega, k.a mis puudutab vange, salavanglaid ja õiguslikku raamistikku.

Jutt käib siin Guantánamost. See on omakorda võtmeküsimus olnud Ameerika imagoprobleemidele Euroopas. Seega võib oletada, et kui need probleemid kõrvaldatakse, võivad ka suhted USA ja euroliidu vahel paraneda.