/nginx/o/2011/06/10/622800t1hdf73.jpg)
Koolitööde AS testis kevadel e-kooli vaatamist mobiiltelefonis ning püüab suve jooksul teha seda mugavamaks, et sügisest see laiemate masside jaoks kättesaadavaks teha. Lisaks parandatakse suve jooksul uues platvormis avastatud väiksemaid ebamugavusi.
Testimiseks oli mobiilse veebi rakendus juba viimasel koolikuul avatud ning selle kohta saadeti osadele kasutajatele info, et nad seda testiks. «Need, kes nägid, olid rahul. Palju me seda ei reklaaminud ja kasutajaid palju polnud, me ei tahtnud koolilõpul sellega kasutajaid segada,» ütles Koolitööde ASi juht Üllar Jaaksoo.
«Mina ise kasutasin ja leian, et oli väga mugav - mobiiliekraanil sai kasutada optimeeritud vaadet, nagu ka paljud ajalehed ja pangad on võimalikuks teinud,» selgitas Jaaksoo.
«Kindlasti püüame mobiiltelefonis e-kooli vaatamist teha mugavamaks,» lubas ta.
Beeta-versioonina prooviti kevadel ka e-õpikute vahendamist e-kooli keskkonnas. «Kirjastuste huvi on kindlasti olemas, aga seal on veel vaja tootearendust teha.» Kasutajaid ei saanud Jaaksoo sõnul palju olla juba seetõttu, et pakutavate toodete arv oli väike. «Püüdsime tutvustada ja näidata nii teksti, videomaterjale kui andmebaase – eri tüüpe. Need vähesed, kes kasutasid, muredega tagasi ei tulnud – ju siis said kasu. Aga toodete loetelu on praegu veel väike, kindlasti ka kirjastuste arv väike ning parandada saab ka funktsionaalsust,» leidis Jaaksoo.
«Sügisel võiks see olla töökeskkonna osa, et õpetaja saaks koduülesannet andes viidata konkreetsele kohustuslikule kirjandusele, mida saab kohe samas keskkonnas endale ka soetada,» tutvustas Jaaksoo plaani.
Tohutult klikkimist
Üks õpetaja kurtis, et kooliaasta lõppedes oli klassitäie õpilaste kohta otsuste sissekandmine äärmiselt tülikas. «Tuleb teha umbes 11-12 klikki iga lapse kohta selleks, et sisse kanda, kas lõpetas klassi, on lubatud eksamile või muud sellist. Kui otsus salvestatud, hüppab klassi nimekiri jälle algusse,» pahandas õpetaja, kelle kannatus katkes poole klassi pealt, nii et ta pahameele väljenduseks toru haaras.
«Reaalsus on see, et õpetaja peab iga õpilase juures palju klikkima. Igale õpilasele tuleb hindeid, kommentaare panna,» sõnas Jaaksoo. «Paraku ei ole mul olnud õpetajana võimalust pikka aega kasutaja olla, et neid murekohti näha. Kui õpetajal on mingi konkreetne mure, soovitan neil see e-kirjana vormistada, et meie arendus saaks seda lihtsamaks teha. Meil üle 400 kooli, kõikidest neist saame administraatorite tagasiside süsteemi kaudu ettepanekuid.»
Ka e-kooli kasutamisstatistika näitab, et kõige sagedasem e-kooli kasutaja on õpetaja, kes pea igas ainetunnis sissekandeid teeb, kõige vähem käivad e-kooli piilumas nooremad koolilapsed. Seetõttu on ka arusaadav, et kõige rohkem sellele aega kulutavatel õpetajatelt tuleb probleemide puhul kõige rohkem nurinat ning ka kõige rohkem ettepanekuid muudatusteks.
Uus platvorm tubli
Jaaksoo hinnangul on põhimõtteliselt sügisel tööle pandud uus platvorm kenasti hakkama saanud, ka kooliaasta lõpetamisega. Täielikuks rahuloluks pole siiski põhjust, sest mõningad asjad vajavad veel kordategemist.
Tema sõnul on terve õppeaaasta jooksul saadud uue platvormi kohta tagasisidet ja soovitusi pisemateks muudatusteks, mis tõenäoliselt suvel korda tehakse. «Need on väikesed detailid, mida ette lugema pole hakata mõtet. Hüppelist, olulises mahus muutust, nagu eelmisel aastal, ei ole.»
Õpetaja kõige sagedasem kasutaja
E-kooli kasutamissagedus:
* gümnaasiumi õpilased - iga päev paar korda
* põhikooli õpilased - osad vaid aeg-ajalt
* algklassi ja põhikooli lapsevanemad - iga päev paar korda
* algkooli õpilased - üldjuhul ei kasuta
* gümnaasiumi lapsevanemad - kord-paar kuus
* õpetaja - vähemalt kord päevas, enamasti igas ainetunnis, lisaks paar korda pärast tunde.
Allikas: Koolitööde AS