Kavandatav Kose-Mäo teelõik põrkus kohalike vastuseisule

Silmsi küla elaniku Sulev Piirsalu ja veel üheksa seal elava inimese maja jääb uue neljarajalise Tallinna-Tartu maantee ehitamisel vana Tartu maantee ja uue kaherajalise tee vahele umbes 400-meetrisele saarekesele. Foto: Raigo Pajula

«Juhtusin paar nädalat tagasi maale, kus nägin oma põllul kummalise aparaadiga mehi proove võtmas. Küsisin, mida nad seal teevad. Mehed näitasid lahkelt kaarti ja ütlesid, et siia tuleb neli rada kiirteed ja et see asi on otsustatud.»

Nii rääkis fotograaf Herkki Erich Merila, kelle abikaasa maalapilt kavandatav Kose-Mäo teelõik Silmsi külas otse läbi sõidab. Teisipäeval tutvustati selle teelõigu keskkonnamõjude hinnangut (KMH), kuhu tulid kohale maaomanikud, looduskaitsjad ning teised asjast huvitatud.

Merila sõnul on teelõigu avalikud arutelud vaid formaal­sus ja tegelikult viiakse soove täide kiirkorras. Teisipäevane arutelu võttis kohati emotsionaalse pöörde, sest mõned maaomanikud leidsid, et neist on justkui üle sõidetud.

Tee nihkus metsast põllule

«Külaelanikel pole tee vastu midagi, sest see on paratamatus,» rääkis Merila. «Küsimus on selles, kuhu see tuleb.» Veel oktoobri keskel teadsid Silmsi küla elanikud, et uus tee kulgeb sadu meetreid eemalt läbi metsa. Merila üllatus oli suur, kui ta oma majast vaid ligi 80 meetrit eemal põllul töömehi kohtas, kes väitsid, et trassi on nihutatud.

Seetõttu jääb ligi kümme maja umbes 400-meetrisele saarekesele, mida ühelt poolt piirab vana Tartu maantee ning teiselt poolt uus kaherajaline maantee. Liikluse kasvades tähendab see üha suuremat müra.

Silmsi elaniku Sulev Piirsalu sõnul hakkab maantee küla juurest varem plaanitud metsa asemel elumajade kõrvalt põllult minema ilmselt sel põhjusel, et nii on odavam ja lihtsam. Vastuargumendina tõi ta välja, et uus tee on lähemal näiteks must-toonekure pesale. Piirsalu on nördinud, et maaomanike arvamust millekski ei peeta.

KMH läbi viinud Ramboll Eesti ASi projektijuhi Raul Vibo väitel pole sel teemal suuri vaidlusi tekkinud. «Projekt algas eelmise aasta septembris ning meil on olnud mitu avaliku arutelu ringi,» seletas Vibo. Juunis korraldati viis vahearuande arutelu, kus Vibo sõnul kohtuti valdade juhtide ja elanikega, mille järel olid elanikud positiivselt meelestatud.
Piirsalu sõnul said aga inimesed kohtumisest teada alles pärast selle toimumist ning arutelul osalesid vallast üksnes ametnikud.

Vibo sõnul mõjutab tee uus asukoht loodust vähem ja on inimestele positiivsem. «Praegu jääb 148 majapidamist maanteest 400 meet­ri vööndisse, kuid uuel trassil vaid 29 maja,» selgitas ta. «Kõige tõsisem probleem on looduskeskkond ja konfliktid loomade liikumiskoridoridega.»

Nimelt ühendab Vahe-Eesti metsavöönd Loode-Venemaa ja Kesk-Euroopa ulukiasurkondi ja on selles mõttes Euroopa tähtsusega rändekoridor. Samuti lõikab see maanteeosa poolveelise eluviisiga imetajate rändeteid kahe suure jõgikonna vahel.

KMH andmetel ehitatakse Kose-Mäo teelõigule loomadele viis ökodukti (roheline sild ulukitele – toim), üksteist väike­ulukitunnelit, üks samatasandiline ülekäik ja viis kallasrajaga läbipääsu.

Vaja pikemaid uuringuid

Eesti Terioloogia Seltsi esimehe Tiit Marani sõnul on loomade liikumine loodusmaastikus keeruline ja andmeid selle kohta vähe, mistõttu on täpsete teeületuskohtade määramiseks tarvis pikemaid uuringuid. «Mind tegi murelikuks, et kolm ökodukti tulevad kindlasti ja kaks hiljem,» seletas ta. «Ma loodan, et see ei ole lihtsalt üks diplomaatiliselt tark tee, kuidas nende arvu vähendada.»

Marani sõnul oleks võinud kaaluda ka praeguse maantee ümberehitust. «KMH välistab igasuguse võimaluse hinnata või isegi jutuks võtta loomastiku seisukohalt kõige paremat varianti, kas või selleks, et veenduda selle variandi täielikus sobimatuses majanduslike ja sotsiaalsete tegurite tõttu,» seletas ta.

Marani sõnul viitab maanteeamet 1999. aasta aruandele, mille järgi ei ole mõtet vana trassi renoveerida. «Et keskkonnamõjude hinnangus pole seda välja pakutud, on raske võrrelda,» rääkis Maran. Kuna praegusel trassil on loomade ülekäigukohad välja kujunenud, muudaks see ökoduktide kohtade määramise lihtsamaks.

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tõnis Taggeri sõnul on maantee planeerimine toimunud valdade, keskkonnateenistuste ja muinsuskaitseametiga tihedas koostöös. «Kui peaks laekuma informatsioon, et mõni ühendus pole meie pakutud variandiga nõus ja ilmnevad uued asjaolud, siis tuleb trassi muutmist kaaluda,» rääkis Tagger.

Kose-Mäo teelõik

•    Uus neljarajaline teelõik lühendab Tallinna-Tartu maanteed 6,5 km võrra.
•    Liiklustihedus Kose-Mäo teelõigul on pidevalt suurenenud, olles praegu keskmiselt 8200 autot ööpäevas.
•    Keskkonnamõjude hinnangule võib ettepanekuid esitada 21. novembrini ning eelprojekt valmib 2009. aasta märtsis.
Allikas: maanteeamet, Eesti Loodus