Täna külastas Paldiskis Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi Eesti kontingenti lahingugrupi ülem, Rootsi brigaadikindral Stefan Andersson.
Põhjala lahingugrupi ülem jättis hüvasti Eesti kontingendiga
Brigaadikindral Andersson kohtus 51-mehelise kontingendiga seoses lahingugrupi valmidusperioodi lõppemisega 30. juunil. Poole aasta jooksul oli Põhjala lahingugrupp valmis suunduma kriiskolletesse juhul, kui Euroopa Liidul oleks selleks olnud vajadus.
«Eesti on suhtunud oma osalusse Põhjala lahingugrupis väga tõsiselt,» ütles brigaadikindral Andersson. «Koostöö Euroopa Liidu lahingugruppides aitab väikeste riikide relvajõududel hoida kokku ressursse, parendada varustust ja ühtlustada rahvusvahelise koostöö protseduure. Pikemas perspektiivis aitab see kaasa koostööle Afganistanis ja teistel operatsioonidel, kus samad riigid osalevad.» Põhjala lahingugrupi ülema sõnul kasutavad liikmesriigid valmidusüksustes tihti samu üksusi kui NATO operatsioonidel.
Brigaadikindral Andersson kiitis kõigi osalevate riikide ettevalmistust. «Võrreldes 2008. aastaga, mil lahingugrupp oli esimest korda valmis suunduma Euroopa Liidu operatsioonile, on sel aastal kõigi grupis osalevate üksuste ettevalmistuse tase märgatavalt tõusnud,» ütles brigaadikindral Andersson. «Kuigi üksuste väljaõpe viiakse liikmesriikides läbi eraldi, on meil standardid ja nõudmised, millele kõik peavad vastama.»
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi. Kokku kuulub Põhjala lahingugruppi 2179 sõjaväelast, millest Rootsi osa on 1632. Eesti panustab Põhjala Lahingugruppi 51-mehelise üksusega, kuhu kuuluvad staabikaitserühm, sõjaväepolitseiüksus, transpordiüksus ja staabiohvitserid.
Brigaadikindral Andersson külastab lisaks Eesti üksusele kõikide lahingugrupis osalenud riikide üksusi.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse.
Euroopa Liit hoiab valmisolekus korraga kaht lahingugruppi. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.