/nginx/o/2009/03/04/143212t1hd932.jpg)
Eesti peaks andma kõikidele siin sündinud lastele kodakondsuse kui nende vanemad sellele vastu pole, soovitas OSCE rahvusvähemuste ülemmvolinik Knut Vollebaek.
OSCE volinik annaks lastele automaatselt kodakondsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voliniku sõnul on Eestis jätkuvalt palju mitte-kodanikke ning nende arvu vähendamiseks peaks kõik vastsündinud ning kuni 15-aastased kodakondsuseta lapsed automaatselt Eesti passi saama. Lapsevanematel jääks siiski õigus poole aasta jooksul avaldus kirjutades soovi korral sellest loobuda.
Hommikul andis sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser Riigikogus menetlusse sarnase seaduse, mis naturaliseeriks automaatselt Eestis alla 15-aastased isikud, kelle vanemad on määratlemata kodakondsusega. Vanematel oleks pool aastat seaduse kehtima hakkamisest või lapse sünnist aega avalduse tegemiseks, kui nad oma lapsele Eesti kodakondsust ei soovi.
«Ma pole küll selle erakonna liige aga mul on hea meel, et keegi selle idee üles korjas. Arvan, et mu idee pole halb, seetõttu jätkan sellega,» lausus Vollebaek. Volinik rõhutas, et lubamatu on olukord, kus kodakondsuseta lastel puuduvad mõned lapse õiguste konventsioonis ette nähtud õigused.
Tema sõnul on Eesti erilises olukorras, vaatamata sellele, et määratlemata kodakondsusega inimeste arv nüüd alla 100 000 langes. Neil sünnib aastas umbes 600 last, seega ei ohustaks automaatne kodakondsus voliniku hinnangul Eesti demograafilist situatsiooni.
Välisminister Urmas Paet nõustus, et lastele automaatse kodakondsuse andmise puhul pole arvud tõepoolest suured.
«Tegemist on põhimõttelise valikuga. Siiani on Eesti kodakondsuse saamine põhinenud inimese vabal tahtel,» lausus välisminister. Ta märkis, et praegu nõutakse kodakondsuseta inimestelt lapse dokumente täites passi saamiseks vaid ühte lauset või ühte ristikest kasti.
Ministri hinnangul poleks vastupidise olukorra puhul tegu enam teadliku valikuga, kuna inimesed unustavad, ei märka või ei teagi seda kohta, kus keelduda saaks. «Eks seda ideed arutatakse parlamendis edasi,» lõpetas Paet.