/nginx/o/2009/03/04/143212t1hd932.jpg)
Eesti integratsioon on areneb jätkuvalt positiivses suunas ning ka muulased ja mittekodanikud tunnevad end Eesti ühiskonna osana, leidis OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Knut Vollebaek.
Vollebaek kiitis Eesti integratsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voliniku sõnul on OSCE Eestil silma peal hoidnud alates 1993. aastast. Ta kiitis Eesti edusamme integratsiooni alal ning märkis, et see on jätkuv positiivne protsess. Vollebaeki üllatas meeldivalt igasuguse vaenulikkuse puudumine. Keegi ei seadnud temaga kohtudes kahtluse alla oma elu ja positsiooni Eesti ühiskonnas. «Kõik, kellega kohtusin, tundsid end osana Eesti ühiskonna,» kinnitas volinik.
Tema hinnangul saaks integratsiooni veelgi süvendada parandades mõningaid kitsaskohti. OSCE on 1993. aastast Eestile ette heitnud samu probleeme, kuid nende ulatus on iga aastaga aina vähenenud. Organisatsioonile teeb muret keeruline kodakondsuse saamine, kõrge kodakondsuseta inimeste hulk ning muukeelse haridus olukord.
Näiteks pidas volinik keele- ja kodakondsuseksameid vanemate inimeste jaoks liiga keerulisteks ning soovitas tingimuste lihtsustamist.
«Kodakondsuseta inimesi on meil praegu alla saja tuhanda ehk vähem kui kaheksa protsenti elanikkonnast. 16-17 aastat tagasi oli see 35 protsenti,» tunnistas ka välisminister Urmas Paet edusamme. Vollebaeki meelest on seda siiski liiga palju, samas tunnistas ta Eesti ja Läti erilist olukorda kodakondsuseta inimesi puututavas.
Paeti sõnul pole paljudel neist, kes praegu veel jätkuvalt ilma kodakondsuseta on, mingit praktilist mõttekust Eesti kodanikuks saamiseks.
«Rääkisin alles hiljuti oma Vene kolleegile, et nende viisanõudest loobumine määratlemata kodakondsusega isikute puhul tegi meile suure karuteene,» lausus Paet. Tema sõnul on neist paljudel Venemaal pere, sugulased või sõbrad, kellega käib tihe suhtlemine. Seletõttu on neil mugavam olla määratlemata staatusega kui omada Eesti või ka Vene passi. Paet märkis, et just sellistel praktilistel põhjustel ei liigu kodakondsuse määratlemine nii nagu tema ja valitsus sooviksid.