:format(webp)/nginx/o/2011/05/11/577854t1h2bd9.jpg)
Ühtede ametnike koondamise järel ei saa rääkida teiste ametnike palgatõusust, vaid kompensatsioonist lisanduvate tööülesannete eest, arvas Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi kaitseminister Mart Laari üleskutset kommenteerides.
«Koondamise järel töökoormus allesjäävatele ametnikele suureneb. See ei tõsta ju allesjäävate ametnike palka – see on ainult selle töö kompensatsioon, mis koondatavate ametnikel tegemata jääb. Teiseks tuleb maksta neile ametnikele koondamistasu,» ütles Liivamägi Postimees.ee’le.
«Teise asutuse rahakotti pole küll ilus vaadata, aga Mart Laari ministeeriumi eelarve kasvab järgmisel aastal kahe protsendini SKT-st, summad suurenevad, samas kui teistel ministeeriumidel jääb eelarvemaht samaks – kas kaitseministeerium on ikka sel puhul õige seda eeskuju näitama?»
Liivamägi leidis ka, et riigiasutustes on juba masu ajal ametnike arv viidud miinimumi peale. «Näiteks, kui inimene on puhkusel või haige ja pärast tööle tuleb, ega keegi ei ole tema tööd vahepeal ära teinud – vastupidi, ta leiab oma laualt paberite virna, mis tuleb tagantjärele ära teha. Asendustasusid ei maksta juba ammugi riigiasutustes.»
«Teenistujate poole pealt ma näen ainsat võimalust riigieelarvet suurendada, mitte öelda välja, et see tuleb külmutada. Kui mitmeid aastaid on palgad külmutatud, siis inflatsiooni järgi pole ostuvõimet võimalik taastada ühe aastaga,» sõnas ROTALi esimees.
«Mina teeks hoopis ettepaneku näha mingisugune palgatõus ette igaks aastaks, et ametnikel oleks mingisugune motivatsioon töötada. Muidu võib varsti juhtuda, et polegi ametkonda, kes riiki püsti hoiab,» pakkus Liivamägi välja.
Liivamägi ei tahtnud ka uskuda, et bürokraatia liiga suureks paisunud on. «Ministeeriumides võib dubleerimist tõesti olla, aga et massiliselt, ei tahaks ka uskuda. Loodan, et eelmiste ministrite poolt on sellele tähelepanu pööratud. See ei tohiks enam väga suur probleem olla.»
Kaitseminister ja IRLi esimees Mart Laar selgitas oma tänases arvamusartiklis, et viimase paarikümne aastaga on Eestis ametnike ja bürokraatia hulk on vaikselt, kuid kindlalt väga suureks kasvanud. Õhuke riik tähendab aga väiksemat bürokraatiat ja tõhusamalt toimivat riiki, mis võimaldab rohkem ressurssi suunata näiteks haridusse, tervishoidu, kultuuri või ka kaitsejõududele, politseile, päästeametile või kohtusüsteemi.