/nginx/o/2011/06/08/619210t1h5dd6.jpg)
Täna pärastlõunal mälestasid Euroopa Parlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50 000 ohvrit.
Europarlamendis mälestati juuniküüditamiste ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tseremoonia leidis aset 1941. aasra küüditatutele pühendatud mälestustahvli ees Euroopa Parlamendi peahoones Strasbourgis, vahendas europarlamendi saadiku Tunne Kelami büroo.
Mälestusürituse ühe korraldaja Tunne Kelami sõnul on 1941. aasta tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist.
«Need olid esimesed massiküüditamised praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt,» ütles Kelam.
Kõneleja arvates on tähtis see, et viie aasta jooksul pärast mälestustahvli kinkimist Balti riikide delegatsioonide poolt on Euroopa Parlamendi saadikute seas kujunenud lugupidamist vääriv traditsioon koguneda iga aasta juunis selle Nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ette. Sinna on oma ametlike visiitide ajal lilli asetanud ka Eesti ja Läti presidendid, keda on saatnud Euroopa Parlamendi president.
«Teie tähelepanu ja osalemine Balti rahvaste ohvrite mälestamisel on südantsoojendav mitte üksnes eestlastele, lätlastele ja leedulastele, vaid see on tähtis Euroopa solidaarsusele ja tulevikule,» ütles Kelam.
Mälestusüritusel võtsid teiste hulgas sõna endine Leedu Vabariigi president Vytautas Landsbergis, Läti delegatsiooni juht Euroopa Rahvapartei fraktsioonis Kriśjanis Karinś, Leedu liberaalide esindaja Leonidas Donskis, endine Läti Vabariigi välisminister Sandra Kalniete, kes on sündinud Siberis küüditatud vanemate peres, Läti saadik Roberts Zile. Kohal olid lisaks Balti riikide saadikuile Euroopa Parlamendi liikmed Saksamaalt, Poolast, Sloveeniast, Luksemburgist, Balti riikide diplomaadid ning Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus Julia Laffranque.
Osalejad pidasid minutilise leinaseisaku mälestustahvli ees ning asetasid selle jalamile lilli.
Euroopa Parlamendi täiskogu istung algas esmaspäeval debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust.