Kohus: Arumäe ei pruukinud koera halvast tervisest teadlik olla

Marge Arumäe hooletusse jäetud koer Claudia. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnu maakohus avaldas täna motiveeritud tervikotsuse koera julmas piinamises süüdistatud Marge Arumäe kriminaalasjas. Kohtu hinnangul ei leidnud tõsikindlat tõendamist, et naine oli enne reisile minekut teadlik koera halvast tervislikust seisundist.

Mai lõpus mõistis kohus Arumäe koerapiinamises õigeks, kuna kohtu hinnangul ei leidnud kuriteo koosseis tõendust. Inimese saab looma julma väärkohtlemise eest süüdi mõista vaid siis, kui leiab tõendust tema otsene või kaudne tahtlus teo toimepanemiseks, kuid Arumäe juhtumi puhul kohus seda ei tuvastanud.

Kohtu hinnangul võinuks Arumäe käitumine olla karistatav küll väärteona, kuid inimese karistamine väärteo eest on kriminaalmenetluse raames välistatud.

Looma julma kohtlemise all on seadusandja karistusseadustiku tähenduses silmas pidanud looma piinamist või tapmist enda või teise lõbustamiseks.

Süüdistuse kohaselt lahkus Arumäe möödunud aasta 25. juulil kodust ning jättes äsjapoeginud perekoera õue ketti. Naine jättis koerale vett ja toitu ning leppis oma sugulasega kokku koera eest hoolitsemises tema äraoleku ajal. Sugulane pidi kokkuleppe kohaselt juba järgmisel päeval koerale uue toidu ja vee viima, kuid 26. juulil leiti koer juba väga raskelt haigena.

Koera samal päeval läbi vaadanud loomaarst tuvastas läbivaatusel tugeva nahapõletiku koos vakladega, kuid koera üldise seisundi hindas arst rahuldavaks ning pärast esmaabi andmist saadeti koer varjupaika.

Motiveeritud otsuse kohaselt ei leidnud kohtus tõsikindlat tõendamist, et koer oleks olnud pikemat aega seisundis, mis oleks tema tervise suhtes kahtlusi äratanud. Kohus leidis, et koer võis haige olla juba Arumäe kodus olles, kuid mitte niivõrd, et omanik oleks seda märganud. Kohtu hinnangul ei saanud Arumäe ette näha, et koera tervislik seisund pärast tema kodust lahkumist halveneb.

Kohtu arvates tekitas küsitavusi ka asjaolu, et eluohtliku seisundi koos veepuudusega tuvastas koeral teine loomaarst alles pärast kahepäevast varjupaigas viibimist 28. juulil. Kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, et koerale varjupaigas kahe päeva vältel joogivett ei antud.

Mõlemad koera läbi vaadanud loomaarstid kinnitasid kohtus, et nahapõletik võib areneda väga kiiresti ning põletiku pinnale võivad vaglad ilmuda paari päevaga. Poegimise järel erituva vedeliku ja erakordse kuumuse koostoimel võisid põletuslikud protsessid veelgi kiireneda.

Koera kehakaal oli 26. juulil 19,5 kg. Kohtus leidis tõendamist, et Claudia oli tavapärasest väiksem loom ning tema kaal ei viidanud pikaajalisele näljutamisele – 2004. ja 2005. aastal on ta loomaarsti väljastatud tõendite kohaselt kaalunud 22 ja 21 kg. Samuti vastas koerale antud toit nõuetele.

Veel leidis kohtus tõendamist, et koeral oli tavaliselt võimalus vabaks liikumiseks. Pererahva kodus olles jooksis koer hoovis lahtiselt ringi ning ketis oli loom vaid siis, kui kedagi kodus polnud.

Kohtus ei leidnud tõendamist ka koera varasem julm kohtlemine, halb tervis või hooletusse jätmine.

Maakohtu otsuse vaidlustamise soovist teatanud prokurör saab sisulise apellatsiooni kohtuotsusele esitada 15 päeva jooksul.