/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/26/77410t1hd2d5.jpg)
USA välisministeeriumi kõrge ametniku hinnangul jätkab Ühendriikide uus president riigi senist poliitikat nii Balti riikide kui ka Venemaa suhtes.
Fried: Balti riigid võivad end turvaliselt tunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tunnen neid, nad on tõsised inimesed ning teie riik võib tunda end turvaliselt sõltumata valimiste tulemustest,» ütles Ameerika Ühendriikide abivälisminister Daniel Fried.
«Nad mõlemad teavad Eestit, hoolivad Eestist ja põhimõtetest, mida me oleme 18 aasta jooksul Eesti ja teiste Balti riikide suhtes järginud,» sõnas ta demokraat Barack Obamale ja vabariiklasele John McCainile viidates.
Kuigi Ühendriikide suhted Venemaaga on Gruusia sõja tõttu muret tekitavad, tuleb ka Moskvaga asju ajada, toomata samal ajal ohvriks oma liitlaste huve, leiab Fried.
«Kui me suhtlesime Nõukogude Liiduga ajal, mil see illegaalselt okupeeris kolme Balti riiki ning domineeris kolmandikus Euroopast, kus tal olid ka väed, siis kuidas me saame öelda, et nüüd lõpetame temaga suhtlemise?» küsis abiminister. «Et praegu, kui Venemaa käitub halvasti, kuid võib-olla mitte nii halvasti kui Nõukogude Liit, me temaga enam tegemist ei tee.»
Friedi sõnul on valdkondi, kus Venemaaga tuleb koos tegutseda ja ka Eesti kui tema naaber peaks seda tegema.
«Parim vastus Venemaa rünnakule Gruusia vastu on mitte lasta tal saavutada oma eesmärki sealne valitsus võimult tõugata,» sõnas ta.
«Me peame Gruusia jalule aitama ja ühtlasi neile selgitama, et nende tulevik Euroopas sõltub ka nende kodusest olukorrast. Ja Eesti on tegelikult väga õige riik seda sõnumit edastama, sest te teate täpselt, mida oli vaja teha, et aastal 1991 alustatud teekond lõpuks NATOsse viiks,» ütles abivälisminister.
Fried avaldas lootust, et Eesti töötab Euroopa Liidus selle nimel, et jõuda ühenduses tugeva konsensuseni, mis kutsuks nii Venemaad kui ka Gruusiat jõu kasutamisest loobuma ning nõuaks Moskvalt vastutuse võtmist oma Abhaasia ja Lõuna-Osseetia «klientide» käitumise eest.
Eestil peaksid olema oma suure naabriga normaalsed kaubandussuhted ja tugev piir, avaldas diplomaat arvamust.
«Riigina, kus on hulk vene keelt kõnelevaid elanikke, kellest osa on integreerunud ja osa pole seda võimalust kasutanud, on normaalne, et te soovite Venemaaga normaalseid tasakaalukaid suhteid,» sõnas Fried.
«Nüüd, kus te olete NATOs ja Euroopa Liidus, saate seda teha, kartmata allaneelamist. Teie tulevik näib praegu olevat üsna hea,» lisas ta.
Abiministri hinnangul tähendab NATO liikmesus palju. «Gruusia ei kuulunud NATOsse. Nad ei oleks pidanud ühelgi hetkel arvestama, et alliansi kollektiivjulgeolekut puudutav artikkel 5 ka neid hõlmab. NATO liikmesus on tõsine kohustus ning me võtame seda väga tõsiselt,» ütles Fried.
«Ma olen kindel, et NATO täidab artikliga 5 võetud kohustused. Nagu USA suursaadik NATOs Kurt Volker ütles, on NATO rutiinne igapäevane töö teha kõik, et anda artiklile 5 tähendus. See on NATO tavapärane töö. Meie võtame seda tõsiselt ja Venemaa teab seda,» ütles diplomaat.