/nginx/o/2010/11/30/475471t1he697.jpg)
Kahel erineval vene meeste rühmal pole tööde iseloomu tõttu eesti keele oskust sissetulekute parandamiseks tarvis, leiab endise rahvastikuministri Urve Palo.
Palo: keeleoskuse mõju palgale sõltub töö iseloomust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune riigikogulane põhjendas uuringu tulemusi sellega, et Eestis eksisteerib kaks gruppi, mis mõjutavad seda statistikat väga suurel määral. Nende tööde iseloomust leida mitmeid põhjuseid, miks eesti keele oskus vene meeste seas kõrgema palgaga ei korreleeru.
Ühed on madalapalgalistes sektorites ja madalatel ametikohtadel töötavad inimesed, kes võivad küll eesti keelt osata, aga see neile lisaväärtust ja palgalisa ei too. Teised on aga tööturu segregatsioonist ja oma kõrgest haridustasemest tulenevalt edukad inimesed, kes eesti keelt võivad küll mitte osata, aga neile ei ole seda ka eriti vaja. Need kaks gruppi võivadki uuringu tulemusi päris tõsiselt väänata.
Üleriigilise tendentsi kohaselt töötavad naised, rahvusest hoolimata, meestest palju rohkem teenindussektoris. Näiteks tellerite, kassapidajate, müüjate, medõdede ja ettekandjate puhul etendab eesti keele oskus töökohale seatud oskuste hulgas olulist rolli.
«Enamus venekeelsetest kooli- ja lasteaedade õpetajatest on samuti naisterahvad ja ka selles valdkonnas on eesti keele tundmine kohustuslik,» märkis ta.
«Vene rahvusest mehed töötavad tihtipeale niisugustes sektorites, kus eesti keele oskus ei anna neile nii suurt lisaväärtust töö tegemiseks ja töökohale esitatavates nõuetes ei ole eesti keele oskus esmatähtis,» seletas Palo ning tõi näitena ehitus-, raudtee- ja kaevandussektorid.
«Samas edukamad vene mehed töötavad sageli välis- ja rahvusvahelistes ettevõtetes, kus inglise keele oskus on ettevõtte poolt seatud töökohale esitatutud nõuetest eesti keele teadmisest olulisem,» lisas ta.
Eestis on üldiselt kõrgharidusega naisi meestest rohkem, seda nii vene kui ka eesti rahvusest inimeste puhul. Kõrgharidusega inimesed oskavad Palo hinnangul eesti keelt palju paremini kui madalama haridusega inimesed, sest kõrghariduse omandamine on Eestis reeglina eestikeelne. Kõrgharidus aga omakorda loob paremad tingimused kõrgema sissetulekluga töökoha saamiseks.
Palo sõnul on keeleoskusega rohkem sõltuvuses töökoha kättesaadavusega. «Kui vene mehed eesti keelt oskavad on neil lihtsam endale parem töökoht leida. Seda fakti kinnitavad varem Eestis tehtud uuringud,» selgitas ta.
«Olen seda meelt, et kõige edukam vene rahvusest inimene Eesti tööturul on kõrge hariduse ja eesti keele oskusega inimene, kes võib ka paljudest eestlastest edukam olla, sest valdab lisaks eesti keelele ka vene keelt. Tavaliselt lisandub sellele veel võõrkeele oskus näiteks inglise keel,» arvas Palo.
Tema hinnangul peab riik Eesti keele oskamise parandamiseks vene rahvusest inimeste seas tekitama olukorra, kus põhikooli lõpetav noor inimene oskaks kõrgel tasemel eesti keelt.
«See tähendab, et kvaliteetne eesti keele õpe peaks algama juba algkoolist või isegi lasteaiast. Alustada selle protsessiga gümnaasiumi tasemest on hilja,» märkis sotsiaaldemokraat.