/nginx/o/2010/06/16/387256t1ha536.jpg)
Riigikogus saadikute arupärimistele vastates kinnitas justiitsminister Kristen Michal, et perevägivalla vähendamine on kõikide riigiasutuste prioriteet.
Michal: perevägivalla vähendamine on prioriteet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähisuhte vägivalla kui kuriteo rohkuse kohta pärisid parlamendisaadikud justiitsministrilt aru seoses ärimees Toivo Kuldmäe perevägivalla asjas uurimise lõpetamisega aprilli lõpus.
Michal kinnitas korduvalt, et antud juhtumit lahendust ei saa üldistada kõikide perevägivalla juhtumitele. Ministri sõnul lõpetati Kuldmäe juhtumis uurimine avaliku huvi puudumisel mitmete halbade asjaolude kokkulangemise tõttu.
«Kindlasti ei puudu perevägivallajuhtumitel avalik menetlushuvi! Ei maksaks kinni jääda ühte juhtumisse. See üks juhtum on pigem nagu halbade asjaolude kokkulangemine, mitte üldine praktika.,» sõnas ta.
Michal tõi välja perevägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 ning Euroopa komisjoni ettepanekud ühtsete ohvrikaitse aluste loomiseks. Esimene neist sisaldab konkreetseid samme, kuidas vägivalda ennetada, ohvreid abistada ning vägivallatsejaid karistada. Teine tagab ohvritele abi ja toe igas Euroopa Liidu riigis.
Lisaks valmistatakse ette piiriülese lähenemiskeelu direktiivi, kus Eesti aktiivselt osaleb. Loodud on ka rehabilitatsiooniprogramm vägivallakuritegudes süüdimõistetud perevägivallatsejatele ja seda hakatakse nii kriminaalhoolduse kui vanglasüsteemis rakendama alates sügisest.
Minister tõstis esile fakti, et praegu menetletakse alaealiste kannatanutega seotud asju keskmiselt 4,8 kuuga, sellest 3,3 kuud politseis, 1,5 kuud prokuratuuris. Eesmärgiks on seatud et alaealise kannatanuga isikuvastases kuritegevuses ei tohiks kohtualune menetlus ületada kolme kuud.
«Kusjuures kehalise väärkohtlemise asjad, kus kannatanuks on alaealine ja mis sageli on just perevägivalla juhtumid, menetletakse ära 4,6 kuuga. Siiski on mul täna hea meel tõdeda, et eelmisel aastal menetleti kohtus iga neljandat kehalise väärkohtlemise juhtumist vaid paar päeva,» märkis ta.
Negatiivse poole pealt on ohvriuuringu andmetel viimasel ajal langenud vägivallast politseile teatamine.
«Kui 2004. aastal jättis politseile vägivallajuhtumitest teatamata 72 protsenti ohvritest, siis viimastel andmetel oli selliseid inimesi 77 protsenti. Enamik ohvreid ütleb põhjenduseks, et juhtum ei olnud küllalt tõsine,» rääkis Michal.
Michalile tuli üllatusena Ester Tuiksoo poolt esitatud fakt, et suuruselt teine turvakodudes viibivate naiste sihtgrupp, on peamiselt sõjaväelaste, politseinike ja teiste jõustruktuuride esindajate abikaasad.
«Ütlen ausalt, et ma ei ole nii kaua selles ametis olnud, et selline info oleks minuni jõudnud,» tõdes ta, lubades samas ministeeriumi spetsialistide abiga sellele tähelepanu pöörata.
Peeter Võsa uuris, kas ministeeriumil on programme ka meeste kaitseks või on mehed jäänud vaeslapse ja peksupoisi rolli. Michal sellega nõus polnud.
«Tõsine kehaline vägivald ohustab ikkagi naisi rohkem ja võib-olla selles mõttes tegeldakse positiivses mõttes naistega rohkem. Aga kindlasti ei jää ka mehed kaitseta, kui nende kallal vägivallatsetakse, hoolimata siis, kuidas nad koos elavad,» kinnitas ta.
Minister pidi vastama veel opositsiooni küsimustele, millal liitub Eesti Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise konventsiooniga, millal lisatakse perevägivald eraldi karistusseadustiku või muudetakse laste nähes vägivallatsemine raskendavaks asjaoluks. Neile vastates nentis minister analüüsi ning karistusõiguse revisjoni vajalikkust.