/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/04/13/557379t1h4d8a.jpg)
Vaid 23 protsenti Eesti 8. klassi õpilastest usaldab erakondi. Rahvusvahelises uuringus oli Eesti noorte umbusklikkus erakondadesse üks suurimaid.
Eesti noored suhtuvad erakondadesse väga umbusklikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaadeldes usaldust poliitiliste institutsioonide vastu, usaldavad nii teismelised kui täiskasvanud kõige vähem erakondi, selgub Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi poolt koostatud analüüsist «Noorte kodanikukultuur kümme aastat hiljem». Analüüsi aluseks on Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) korraldatav kodanikuhariduse uuring, mis viidi läbi 2009. aastal.
Keskmiselt vaid 41 protsenti vastajaist ütles, et usaldab erakondi. Enim (üle 60 protsendi) leidsid parteid toetust Indoneesias, Liechtensteinis, Soomes, Rootsis ja Tais. Eesti noorte seas oli usaldus parteide vastu seega peaaegu kolm korda väiksem.
Institutsioonide lõikes on noorte hulgas usaldusväärseim kool, sellele järgnevad meedia ning valitsus. Eesti noorte seas on vastav järjestus veidi erinev: kõige enam usaldatakse küll kooli (71 protsenti), kuid selle järgneb hoopis valitsus (62 protsenti). Meediat usaldab 54 protsenti Eesti noortest. Näiteks Soome noored on meedia suhtes tunduvalt vähem umbusklikud (80 protsenti usaldab).
Riigi valitsust usaldavad kõrgelt Venemaa (88 protsenti) ja Soome (82 protsenti) noored, väga madal on usaldus aga Lätis (32 protsenti) ja Korea Vabariigis (20 protsenti).
Valitsust usaldatakse enam
«Vaadates usalduse muutumist Eestis kümne aasta jooksul, näib kinnitust leidvat väide, et demokraatia küpsemine avaldab positiivset mõju institutsioonide usaldusväärsusele,» tõdetakse analüüsis. Nii on võrreldes 1999. aastaga tunduvalt kasvanud noorte usaldus nii täitevvõimule kui ka kohtutele.
Institutsioonide usaldamises leidub suuri erinevusi eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Usaldus kaitseväe, valitsuse ning politsei vastu on märkimisväärselt kõrgem eestikeelsete koolide õpilaste seas, venekeelsed õpilased usaldavad aga eestikeelsetest rohkem Euroopa ja rahvusvahelisi organisatsioone. Samuti on venekeelsete noorte seas ligi kaks korda kõrgem usaldus erakondade vastu (eestikeelsete seas 20 protsenti, venekeelsete seas ligi 40 protsenti).
Küsitluses uuriti noortelt ka seda, kas neil on juba tekkinud parteiline eelistus. Igal teisel Eesti noorel on parteiline eelistus olemas (55 protsendil eestikeelsete koolide õpilastel ja 43 protsendil venekeelsete koolide õpilastel).
Uuringus osales 140 Eesti kooli, neist 113 eestikeelset ning 27 venekeelset. Küsitlusele vastasid 8. klassi õpilased, kelle vanus küsitluse läbiviimise ajal oli keskmiselt 15 aastat.