/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2010/08/19/419761t1h688e.jpg)
Üle poole (56 protsenti) vene põhikooliealistest noortest eelistaks Eestist lahkuda ja oma elu alaliselt sisse seada mõnes teises riigis.
Iga teine vene noor tahaks Eestist lahkuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eestikeelsete koolide õpilaste suhtumine oma kodumaasse on võrreldes 1999. aastaga muutunud toetavamaks, siis vene õppekeelega koolide noorte patriotism on tunduvalt kahanenud. «Seega on toimunud kodumaahoiakute tugev polariseerumine,» nenditakse Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi poolt koostatud analüüsis «Noorte kodanikukultuur kümme aastat hiljem». Analüüsi aluseks on Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) korraldatav kodanikuhariduse uuring, mis viidi läbi 2009. aastal.
Võrreldes 1999. aastaga on lahkumisvalmidus vene teismeliste seas kasvanud kaks korda.
Kolmandik küsitletud venekeelsete koolide 8. klassi õpilastest nõustub sellega, et Eesti poliitiline süsteem töötab hästi. Väidet «Olen uhke, et elan Eestis» kinnitas vaid 40 protsenti venekeelsete koolide õppuritest. Peaaegu sama suur osakaal (39 protsenti) leiab, et üldiselt on Eesti elamiseks parem maa kui enamik teisi riike.
Eestikeelsete koolide noorte seas on patriotism Eesti vastu umbes kaks korda suurem kui venekeelsete noorte seas. Näiteks leiab 93 protsenti eestikeelsetes koolides õppivatest noortest (venekeelsetes koolides õppijatest 55 protsenti), et tasub olla uhke selle üle, mida Eesti on saavutanud. Suur enamik (91 protsenti) tunneb uhkust selle üle, et elab just Eestis. 72 protsenti eestikeelsete koolide õppuritest usub, et üldiselt on Eesti elamiseks parem maa kui enamik teisi riike. Eesti lippu peab oluliseks 95 protsenti eestikeelsete koolide õppuritest, venekeelsete koolide õpilastest aga 58 protsenti.
Analüüsis leitakse, et austuse ja uhkuse kasvatamine riigi ja selle sümbolite vastu on olnud kodanikuõpetuse peamisi ülesandeid. «Selgelt väljendatud austust riigi ja riigi lipu suhtes saab pidada eduka sotsialiseerimisprotsessi näitajaks,» osutatakse analüüsis. Samas tõdetakse, et rahvuslike sümbolite tunnetus võib välja kujuneda pika aja jooksul.
Kuna vene noored ei tunne end siin aktiivse kodanikuna, soovitatakse luua erinevate riigiinstitutsioonide (nt õiguskantsler, riigikantselei, kaitsevägi) kaasabil venekeelsetele õpilastele võimalusi positiivse kogemuse saamiseks Eesti riigi toimimisest. Samuti soovitatakse varustada õpetajaid niisuguste oskustega, mis võimaldaks neil hoiakute kujunemist juhtida ning vältida hoiakute kujunemist isevooluteed väärteadmise või teadmiste puudumise tõttu.
Uuringus osales 140 Eesti kooli, neist 113 eestikeelset ning 27 venekeelset. Küsitlusele vastasid 8. klassi õpilased, kelle vanus küsitluse läbiviimise ajal oli keskmiselt 15 aastat.