/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/01/21/502168t1h483d.jpg)
Venekeelsete koolide õpilased tunnevad Eesti poliitika vastu suurematki huvi kui eestikeelsete koolide õpilased.
Eestivene noored huvituvad kohalikust poliitikast enam kui eestlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti poliitikast on huvitatud 64 protsenti vene põhikooliõpilastest ning 47 protsenti eesti põhikooliõpilastest, selgub Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi poolt koostatud analüüsist «Noorte kodanikukultuur kümme aastat hiljem». Analüüsi aluseks on Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (The International Association for the Evaluation of Educational Achievements ehk IEA) korraldatav kodanikuhariduse uuring, mis viimati viidi läbi 2009. aastal.
Uuringust selgus, et eesti- ja venekeelsete koolide õppurite huvi poliitiliste ning sotsiaalsete teemade vastu on erinev. Venekeelsete koolide lapsed tunnevad selliste teemade vastu (keskmiselt 13 protsendi võrra) suuremat huvi kui eestikeelsete koolide õpilased. Kõige suurem on erinevus kodukoha poliitiliste teemade osas, mis köidab venekeelsete koolide lapsi 19 protsendi võrra enam (eestikeelsete koolide lastest on 43 protsenti sellest teemast huvitatud, venekeelsetest koolidest 62 protsenti).
Kõige suurem huvi eestikeelsete koolide õpilaste seas on keskkonnakaitse ja sotsiaalsete probleemide vastu (mõlemad 54-56 protsenti). Venekeelsete koolide lapsi köitis kõige enam keskkonnakaitse (üle 70 protsendi).
Linna- ja maakoolide õpilaste vahel olulist erinevust ei olnud.
Kui vaadelda ka teisi uuringus osalenud riike, väljendasid kõige suuremat huvi ühiskonnaprobleemide ja poliitika vastu Dominikaani Vabariigi, Indoneesia, Venemaa ja Tai õpilased. Eesti õpilaste poliitikahuvi on rahvusvahelisel keskmisel tasemel.
Ühiskonnateemadel arutletakse vähem
Uudiste hankimiseks kasutavad Eesti noored peamiselt televisiooni (75 protsenti kasutab vähemalt kord nädalas seda kanalit uudiste hankimiseks). Iga teine Eesti õpilane kasutab uudiste hankimiseks internetti ning ajalehti.
Võrreldes 1999. aastal läbi viidud uuringuga on 2009. aasta uuringu kohaselt enam kui kaks korda kasvanud nende õpilaste hulk, kes kunagi ei arutle poliitika ega ühiskonnaprobleemide üle oma vanemate ega sõpradega.
Vene õppekeelega noorte seas on teistes maades toimuva üle arutamine oluliselt populaarsem kui eestikeelsetes koolides. Vähemalt kord nädalas või peaaegu iga päev arutleb sel teemal vanematega 44 protsenti venekeelsete koolide ja 27 protsenti eestikeelsete koolide õpilastest. Peamisteks vestluspartneriteks ühiskondlikel teemadel ongi vanemad.
Uuringus osales 140 Eesti kooli, neist 113 eestikeelset ning 27 venekeelset. Küsitlusele vastasid 8. klassi õpilased, kelle vanus küsitluse läbiviimise ajal oli keskmiselt 15 aastat.