:format(webp)/nginx/o/2009/03/11/147378t1heb3c.jpg)
Seadus ei takista Eesti koolidel Taani numbriliste hinnetega viivitavat ja ka muus osas n-ö pehmet haridusmudelit kopeerida, pigem saab takistuseks koolide, kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate harjumus, rääkis haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«Uued riiklikud õppekavad on kindlasti samm sellise mudeli poole,» rääkis ta. «Kuid haridus on igal pool suhteliselt konservatiivne ja traditsioonidest lähtuv valdkond, kus suuri muudatusi on väga raske kiiresti teha.»
Seepärast on tema sõnul suuresti tegemist küsimustega, mille lahendused tekivad aja jooksul. «Neid on mõtet toetada, aga mitte peale suruda.»
Ladva sõnul on praegune Eesti seadusandlus piisavalt paindlik enamiku Taanis kasutatavate ideede rakendamiseks.
«Ükski Eesti seadus ei kohusta kahes esimeses kooliastmes ehk kuni kuuenda klassini hindama õpilase teadmisi ja oskusi numbriliselt, ometigi enamik koole seda teeb,» tõi ta näite seaduste kohta, mis on tegelikust elust progressiivsemad.
«Vähene hierarhia ja demokraatlik koolipere on eeskätt kooli juhtkonna teha. Lapsevanemate kaasamine erinevatesse ettevõtmistesse on samuti kooli asukoha kogukonna ja kooli õpetajaskonna teha.»
Taaniski levinud aktiivsed õppemeetodid ja faktide tuupimise vähendamine on Ladva sõnul Eestis väga hinnatud ja otsitud, kuid see eeldab aktiivset õpetajat ning on kaugemas perspektiivis õpetajakoolituse küsimus.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)