/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/01/12/295562t1he0a6.jpg)
Praegu Taanis Aarhusi äriakadeemias õppiva Eesti Õpilasesinduste Liidu eksesinaise Sille Luki sõnul võiks Eesti Taani eeskujul numbriliste hinnete panemist edasi lükata, näiteks 4. klassini.
Lukk: enne 4. klassi on vara hindeid panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks Eesti uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse olulisi muudatusi oli panna rõhk suuremale kujundavale hindamisele kõikides kooliastmetes ning võimaldada numbrilist hindamist alates 7. klassist,» rääkis Lukk Postimees.ee’le.
«Kindlasti ei peaks lapsi hindama esimeses kooliastmes. Selles eas saab arendada lapse enesehinnangut, toimetulekut, ellusuhtumist ja rõõmu.»
Tema sõnul võiks hakata numbrilisi hindeid panema alates 4. klassist. «Siis hakkab õpilane oma õpingute eest vastutama hinnetega.»
Luki hinnangul on mullu vastu võetud seadus avanud võimaluse arendada Eesti laste koolirõõmu ja ei süvenda ühiskonnas võistlust, edendades koostööd.
«Nüüd on vaja neid tegusaid koolijuhte ja õpetajaid, kes julgeksid muudatused ellu viia ka tegudes ning kujundada hindamisest lapse arengut ja õpimotivatsiooni toetav mudel. Kui on tegijaid, siis tulevad ka detailsemad seadused.»
Luki sõnul on Eesti ühiskond valinud võistlusliku koolisüsteemi, mille juurde sobib numbriline hindamine hästi, kuid sellel on negatiivseid kõrvalnähte.
«Pingelise võistluse juures unustatakse aga väikese lapse õpimotivatsioon, mis võib mõjutada tema enesehinnangut pikaks ajaks.»
Taanis alustatakse Luki sõnul numbrilise hindamisega oluliselt hiljem, sest esimestes kooliastmetes on oluline tekitada lapses huvi õppimise vastu ning olla pidevas diskussioonis õpilase enda ning tema vanematega.
«Igas õpilases nähakse omamoodi projekti, mida tuleb vastavalt arendada. Üheskoos seatud õpieesmärgid aitavad õpilases paremini selgusele jõuda oma huvides ning tekitavad vastutust, mis edaspidises elus aitavad edukalt toime tulla.»
Numbrilisest hindest olulisemaks peetakse Taanis õpilase oskust tehtud tööd kriitiliselt hinnata ning teadmist, mis parema tulemuse saavutamiseks vajaks veel arendamist.
«Õppeprotsess on tihti mänguline, mis omakorda võtab võimaluse kindla numbriga hinnata, kuid õpetab last mõtlema.»
Väärtustel põhinev hindamine tekitab Taani ühiskonnas viimasel ajal palju jututeemat, sest vaatamata suurele koolirõõmule ollakse rahvusvahelistes teadmiste testides teiste riikidega võrreldes oluliselt tagapool.
«Arvan, et erinevused tulenevad eelkõige õpetamisstiilist,» rääkis Lukk.
«Eesti kooliõpilased on harjunud tuupima ning täitma lünktekste. Taanis õpetatakse oskust informatsiooni leida ja seda kriitiliselt hinnata. Nii juhtubki, et teadmiste testides ei ole taanlased kõrgel kohal, kuid tulevasel tööturul kordi edukamad.»
Kujundav hindamine Taanis ei tähenda mõnd kohustuslikku arenguvestluse läbiviimist või numbri asemel õpilasega üksiku töö analüüsimist. «Kogu õppeprotsessi ja Taani ühiskonda iseloomustab üks suur analüüsimine,» lisas Lukk.
Taani koolides hakatakse lastele numbrilisi hindeid panema alles 8. klassis.