Õpetajad tahavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse

Jüri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kersti Kaldmäe sõnul peaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus olema õpetajate õigused täpsemalt kirjas. Foto: Liis Treimann

Mida teha, kui õpilane ei allu tunnis korrale ja häirib klassikaaslasi? Haridustöötajad tahavad, et  võimalikud mõjutusvahendid seadusesse kirja pandaks.

«Praegu ei jää mul muud üle kui lihtsalt naeratades öelda, et ole nüüd palun tasa,» rääkis Jüri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kersti Kaldmäe.

Tema sõnul valitseb koolides olukord, kus õpilased suruvad õpetajad lihtsalt nurka. Sest laste õigused on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus kirjas, õpetajate omad on aga jäänud täiesti tagaplaanile.
Läinud nädalal esitas Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) haridus- ja teadusministeeriumile oma täiendused seadusesse. Lisaks olid seal eraldi välja toodud Kaldmäe ettepanekud.

Suurimaks lüngaks pidas EHLi juhatuse esimees Sven Rondik seda, et seaduseelnõus pole kirjas õpetajate õigusi turvalisele töökeskkonnale. «Kui me ei tea, kes ja mida tegema peab ja mille eest vastutab, ega siis sellest tööst midagi välja tule,» lausus Rondik.

Näiteks on praegu õpilase karistamise viisid iga kooli kodukorras paika pandud erinevalt. EHLi ettepanekus ministeeriumile seisab, et lapse mõjutusvahendid peavad olema kogu riigis ühtsed.

Eeskujuks soovitab Rondik võtta Soome põhikooliseaduse, kus kõik mõjutusvahendid alates kirjalikust hoiatusest kuni koolist eemaldamiseni on sätestatud eraldi paragrahvidena.

Tartu Tamme gümnaasiumi õppejuhataja Karmen Adovi sõnul  ei ole praegu midagi teha, kui õpilane ütleb, et tal ei ole aega pärast tunde jääda. Ja vanem lisab, et laps peabki õigel ajal koju tulema. «See ei ole normaalne,» ütles Adov ja lisas, et täpselt kirja pandud tegutsemissuunad muudaksid õpetajate elu lihtsamaks.

Ka Jüri gümnaasiumi õppejuhataja Esta Hio väitel oleks seaduses selgemate piiride sätestamine ja õpetaja õiguste tagamine vajalik, sest koolide kodukord on erinev ja see külvab tihtipeale nii õpetajates kui lastes segadust.»

Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi õppejuhataja Leidi Schmidt ütles, et nende kooli kodukord on päris täpselt paika pandud ja sellest lähtuvalt on edukalt tegutsetud. Samas nentis ta, et tulevikku vaadates peab õpetaja turvalisus olema siiski seadusega tagatud.

«Liigume avatud maailma poole,» rääkis Schmidt. Ta vihjas muutustele ühiskonnas, kus õpilased järjest enam pedagoogide peal vaimset vägivalda kasutavad.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Tiina Kiviranna sõnul on ministeerium seisukohal, et EHLi ettepanekud on õigustatud. «Osaliselt aga vajavad need arutamist,» ütles Kivirand.

Ministeerium korraldab kohtumise EHLi ja Õpetajate Liiduga otsustamaks, millised muudatused jäävad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, millised teiste seaduste tasandile.

Ettepanekud

Mõned Eesti Haridustöötajate Liidu ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu muutmiseks.

* Täiendada eelnõu eraldi sättega õpetaja õigustest
•    Õigus vaimselt ja füüsiliselt turvalisele töökeskkonnale, lugupidavale ja viisakale suhtluskeskkonnale õpilaste, lapsevanemate ja kaastöötajate poolt
•    Ohu- vm kriitilistes olukordades õigus kooli juhtkonna kaitsele ja sekkumisele
•    Saada toetust ja abi kohalikult omavalitsuselt (täiendusõpe, toetused jm)
•    Õigus koolitusele, ümberõppele, elukestva õppe võimalused jms
•    Riigi toetus õpetajale, õpetaja eduka töö tunnustamise vormid (eelnõus on praegu eraldi sättena õpetaja lähtetoetus, aga võiks olla ka muid ergutamise ja tunnustamise vorme)
Allikas: Eesti Haridustöötajate Liit