/nginx/o/2010/07/20/405531t1h4016.jpg)
Sügisest saavad kaitseväe ohvitserid doktorikraadi omandada riigi raha eest, kui nende kavandatav teadustöö on kaitseväele kasulik.
Riik hakkab toetama kaitseväelaste doktoriõpingud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Mart Laar allkirjastas 27. mail rakenduskava, mille alusel hakkavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) finantseerima ja koordineerima ohvitseride doktoriõpet erinevates Eesti kõrgkoolides. Seni õppisid ohvitserid doktorantuuris enda initsiatiivil ja omafinantseeringul.
Kava kohaselt saavad riigi toel doktorantuuri astuda alla 40-aastased Eesti kaitseväes teenivad vähemalt kapteni aukraadis magistrikraadi omavad ohvitserid. Erandkorras võivad kandideerida ka leitnandid. Eelistatakse KVÜÕA lõpetanuid.
Kandideerija doktoritöö teema peab olema seotud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside valdkondadega. Lisaks peab ta ära põhjendama, kuidas doktoritöö valmimine on kaitseväele kasulik.
«Käesoleval aastal saavad ohvitserid doktorantuuri astuda vaid Eesti ülikoolides, edaspidi pole välistatud, et saab võimalikuks ka välisülikoolides õppimine,» selgitas kaitseväe pressijaoskonna ülemvanemleitnant Ingrid Mühling. Välisülikooli doktorantuuri pääseb vaid juhul kui selgub, et seda ei saa läbida mõne Eesti ülikooli juures.
Praegu teenib kaitseväes kaheksa doktorikraadiga ohvitseri. Mühlingi sõnul on osa neist oma kraadi omandanud juba Nõukogude-ajal.
«Kõik kaheksa on väga erinevatelt erialadelt, näiteks õigus, keemia ja materjaliteadus ning usuteaduskond. On isegi interpretatsiooni eriala doktor – meie orkestri peadirigent Peeter Saan,» rääkis ta.
Doktorantuuri pääsenud ohvitser määratakse KVÜÕA ülema käsutusse ning ta jätkab teenistust õppetoolis või rakendusuuringute keskuses. Viie õpinguaasta jooksul ohvitseri ei roteerita.
Doktorantuuris õppima asuvalt ohvitserilt nõuab riik õpingute lõpetamist viie aasta jooksul oma ettenähtud individuaalplaani mahus. Lisaks peab ta juhendama ja retsenseerima magistri- ja bakalaureusetöid KVUÕAs.
Kava lähtub eeldusest, et üksnes teaduspõhiselt koolitatud personal tagab Eesti kaitseväe jätkusuutlikkuse kaasaaegses teadmistemahukas ja tehnoloogiapõhises maailmas. Ministeerium ja kaitsevägi püüavad tagada riigikaitsele vältimatult vajaliku teaduskompetentsi olemasolu ning võimekuse teadus- ja arendusalaseks koostööks teiste asutuste ja ülikoolidega.
Sel aastal pole doktorantuurikohtadele kaitseväelaste seas ilmselt suurt tungi, sest kava hakkas kehtima 27. mail ning juba juuni teiseks nädalaks peab kaitseministeerium otsustama, kelle õpinguid toetatakse.