/nginx/o/2008/09/22/76399t1h0f5f.jpg)
Oktoobri lõpus esmakordselt peetud Euroopa metsanädalal rõhutasid Rooma kogunenud 46 riigi esindajad metsade olulisust nii energeetikas kui ka kliimamuutustega võitlemisel.
Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puidu kui taastuva energiaallika kasutamine on levinud kogu Euroopas, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Ka on puit hinnatud loodussõbraliku ehitusmaterjalina, sest puidust toodete valmistamine kulutab tavapäraste ehitusmaterjalide tootmisega võrreldes vähem energiat ja tekitab vähem süsinikku.
Seega aitab betooni, plastiku ja terase asendamine puiduga vähendada kasvuhoonegaaside teket.
Euroopa metsanädalal osalenud riikide esindajad rõhutasid, et metsad on üliolulised kogu maailma energiavaru seisukohast.
Ka on suurenenud metsade tähtsus kliimamuutustega võitlemisel.
Puud seovad ja talletavad kasvades süsihappegaasi, hoides ära selle jõudmise atmosfääri.
Süsinik salvestub puutüvedesse, okstesse, lehestikku, juurtesse ja pinnasesse ehk teisisõnu – jätkusuutlikult ja säästvalt majandatud metsad tarbivad olulisel määral süsinikku.
Isegi puidust valmistoode jätkab veel süsiniku salvestamist.
«Metsadega on kaetud ligi 44 protsenti Euroopa pindalast ja see ala suureneb, sest aastas kasvab Euroopas metsi juurde 360 miljonit tihumeetrit,» ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.
«Ka Eestis kasvab metsa juurde rohkem kui raiutakse,» lisas ta.
Eesti esindajad tutvustasid Euroopa metsanädalal Eesti metsanduse arengukava, mis tagab metsade jätkusuutliku kasutamise ning arengu.
«Näiteks on sellest kavast ja Eesti pikaaegsetest kogemustest metsade jätkusuutlikul majandamisel innustust saanud Moldova Vabariik, püüdes meie eeskujul ka oma metsade pikaaegset arengut kavandada,» ütles Lamp.
Lambi sõnul on Euroopa riikide jaoks väga edumeelne ka Eesti metsanduse elektrooniline seire- ja infosüsteem, mis muudab lihtsamaks nii metsaomanike kui ka metsandusega tegelevate ametnike elu.
«See, et metsateatise saab teele saata mõne arvutikliga, tundub paljudele meie naaberriikide metsameestele uskumatuna,» sõnas ta.
Mets katab üle poole (51 protsenti) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi.
70 protsenti ehk 1,5 miljonit hektarit Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
«Metsade kaitse 30 protsendilise osakaaluga edestame tublisti naaberriike. Näiteks Lätis on 19,5 protsenti, Leedus 18,7 protsenti, Rootsis 12,3 protsenti, Venemaal 10,7 protsenti ja Soomes 7,2 protsenti metsadest kaitse all,» märkis Lamp.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast.
Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.
Euroopa metsanädalale pühendatud kohtumise Roomas korraldasid Euroopa Komisjon, Euroopa Ministrite Metsakaitse Konverents (MCPFE), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon.