Õiguskantsleri büroo: Kaagvere ruumid ei sobi erikoolile

Kaagvere erikool kisendab ikka remondi järele. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kaagvere erikool ei täida oma ülesannet, kuna praegustes ruumides pole võimalik tagada vajalikke tingimusi, selgus õiguskantsleri kontrollkäikudest.

Õiguskantsleri laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru tõi välja mitu probleemi, mis ei võimalda Kaagvere erikoolil oma ülesandeid täita. Kooli praegused ruumid ei vasta tema hinnangul laste vajadustele. Praegu on koolis 37 lapsele selgelt liiga vähe ruumi, lapsed peavad elama nelja-viiekesi tubades ning neil pole võimalusi rahulikuks omaette olemiseks.

Kooli töötajad on tunnistanud, et neil on mõned õpilased psüühiliselt väga ebastabiilsed ning vajaksid individuaalset tegelemist ja psühhiaatrilist abi, mitte pidevat koosviibimist kitsastes ruumidest teiste tasakaalutute lastega. Seda, et praegused erikoolid ei suuda pakkuda psüühikahäiretega õpilastele nende rehabilitatsiooni soodustavat keskkonda, on õiguskantsler juba mitmel korral varem märkinud.

Erikool peaks tagama lastele pideva järelevalve, mis takistaks uute õigusrikkumiste toimepanekut. Praegu kool seda täita ei suuda ning õpilaste omavoliline lahkumine kooli territooriumilt ning uued õigusrikkumised on pigem tavalised. Seda põhjustab kooli suur territoorium, mis ei sobi eritingimusi vajavate laste kasvatamiseks, kuna koolitöötajad ei suuda pidevalt laste liikumisi kontrollida. Aru sõnul on probleemi ilmekaks näiteks koolist omavoliliselt lahkunud laste arv - seitse last 37st on peaaegu viiendik.

Kaagvere kooli jõuavad sellised lapsed, kes vajava individuaalset tegelemist individuaalse rehabilitatsiooniplaani alusel, seetõttu vajaks kool erineva režiimiga väikseid peremaju, kuhu lapsi vastavalt nende vajadustele majutada.

«Lapsed saaks erineva režiimiga peremajade vahel jagada sõltuvalt lapse järelevalvevajadusest. Need lapsed, kes vajavad pidevalt järelevalvet ja tugevdatud turvameetmeid, oleksid eraldi nendest lastest, keda saab rohkem usaldada ja kelle puhul korra rikkumise risk on väiksem,» rääkis Aru.

Last oleks võimalik hea käitumise eest üle viia leebema režiimiga üksusesse ja vastupidi, korrarikkumiste ja allumatuse puhul ka tugevama järelevalvega üksusesse. Hea käitumisega kaasnevad suuremad vabadused oleksid koolis ka motivatsioonimehhanismiks.

Koolis puudub ka tervisekaitsenõuetele vastav eraldusruum, kuhu saaks endale või teistele ohtlikuks muutunud lapse rahunema saata. Seetõttu tulebki iga kord, kui keegi enesevalitsemise kaotab, politsei kooli kutsuda. Aru sõnul väheneksid väljakutsed politseile, kui koolis oleks koht, kus laps saaks teistest eraldi maha rahuneda ja spetsialistidega juhtunut rahulikult analüüsida.

Õiguskantsler on Kaagvere erikooli külastanud korduvalt. Viimane kontrollkäik tehti 4.11.2010 ja järelkontroll alles eelmisel nädalal 23.05.2011. Kui novembris kontrollkäigu ajal oli kooli nimekirjas 19 õpilast ja olukord tundus enam-vähem, siis eelmisel nädalal toimunud järelkontrolli ajal oli nimekirjas juba 37 õpilast. Nendest oli koolis kohal 27 õpilast, seitse olid koolist omavoliliselt lahkunud, kaks vahi alla võetud ja üks haiglas.

Õiguskantsler rõhutas koolitöötajate kaitseks, et koolis töötavad pühendunud spetsialistid, kes mõistavad positiivse kasvatamise pikemaajalist mõju nende tüdrukute ühiskonna liikmeteks kujundamisel, paraku ei saa töötajad kõike soovitut ellu viia, kuna kooli füüsilised tingimused, mille parandamist on haridus- ja teadusministeerium aastaid lubanud, ei vasta hetkel erikooli vajadustele.