/nginx/o/2011/06/02/608252t1h4a1d.png)
Ehkki 20 aastat tagasi polnud paljusid kaupu poest saada või tuli selle eest välja käia suurem osa kuupalgast kui praegu, on ikkagi veel Eestis vähemuses need, kes leiavad, et nende pere majanduslik olukord on tollase ajaga võrreldes paranenud, kirjutab Argo Ideon Postimehes.
Statistikaametil on säilinud andmed selle kohta, millise inflatsiooni olid põhilised toidukaupade hinnad Nõukogude perioodi viimasel kümnendil läbinud.
Kui 1980. aastal maksis kilo võid keskmiselt 3 rubla ja 43 kopikat ning 1985. aastal peaaegu sama palju, siis 1991. aastal maksis võikilo 17 rubla ja 18 kopikat. Keskmine kuupalk oli 1991. aastal Eestis 705 rubla, seega sai ühe kuupalga eest osta 41 kilo võid.
Võrdluseks võib tuua, et tänavu märtsis oleks Eesti keskmise palga eest saanud osta 119 kilo võid ehk kolm korda rohkem kui väidab 20 aastat vana statistika. Ka mitme muu põhilise toidukauba osas on pilt sarnane.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing soovitab 1991. aasta kohta käivasse statistikasse suhtuda ettevaatusega, sest tegu oli segase aja ja kiire hinnatõusuga. Lisaks ei olnud paljusid kaupu tegelikult poodides saadagi.
Traditsiooniline indikaator rahva seas eri võimude võrdluseks on viina hind: 1991. aastal võinuks keskmise kuupalga eest osta 21 liitrit viina, eelmisel aastal aga 73 liitrit.
Värviteleviisor maksis 1991. aastal 1537 rubla ehk kaks keskmist kuupalka, olles võrreldes 1990. aastaga kaks korda kallinenud. Nüüdsed hinnad võimaldavad omandada telereid nii poole keskmise palga kui ka päris mitme kuupalga eest.
Sellistest näitajatest hoolimata jäävad aga Eestis praegu vähemusse inimesed, kes leiavad, et nende pere majanduslik olukord on 20 aastaga paranenud.
Emori sel kevadel tehtud küsitluses leidis 41 protsenti vastanuist, et viimase 20 aasta võrdluses on nende pere majandusolukord kehvemaks läinud. Lätis aga arvab sarnaselt tervelt 58 protsenti inimesi, Leedus 46 protsenti.