Riigikogu toetas Tederi ettepanekut muuta jälitamisest teavitamise korda

Õiguskantsler Indrek Teder. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu toetas täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku viia jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli kord põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsleri ettepanekut toetas 72 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid polnud.

Tederi hinnangul on praegune jälitustoimingust teavitamise kord vastuolus põhiseadusega, kuivõrd praegune regulatsioon annab võimaluse jälitusest teavitamist ilma tungiva põhjuseta liigselt edasi lükata.

Seaduse kohaselt tuleb jälitustoimingust viivitamata teatada isikule, keda on jälitatud (näiteks kuriteos kahtlustatavale), ning inimesele, kelle perekonna- või eraelu on jälitustoiminguga riivatud (näiteks pealtkuulatava isiku vestluspartner).

Samas võib prokuröri või jälitusasutuse juhi loal jälitustoimingust teatamist teatud juhtudel edasi lükata, näiteks kui see kahjustaks kriminaalmenetlust või jälitustegevust või soodustaks kuritegevust.

Tederi hinnangul kaasneb praeguse korra kohaselt oht seaduse liiga laiaks tõlgendamiseks ja meelevaldseks kohaldamiseks, kus inimese teavitamise edasilükkamine ei pruugi olla piisavalt põhjendatud.

Seega tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia seadused põhiseadusega kooskõlla. Tederi hinnangul ei tohiks see protsess väga töömahukas olla, tuleb lihtsalt muuta mõningaid seadusesätteid ja määrata kontrollorgan, milleks õiguskantsleri arvates võiks olla kohus.

Tederi ettepanekuga nõustusid ka riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjon.

Jaak Alliku sõnul avaldas imestust, kuidas on selline korralagedus seoses jälitustegevusega üldse võimalik ning võrdles seda kafkaliku maailmaga.

«Kas see on olnud teadmatusest või kellegi tahtlikkusest, et me 20 aastat pärast iseseisvuse taaskehtestamist peame seda konstanteerima ja hakkama selliste elementaarsete asjadega tegelema,» märkis ta.

Andres Anvelti sõnul võib see kõrvaltvaatajale tõepoolest tunduda hilinenud remondina, kuid süsteemis sees olnuna leidis ta, et 20 aasta jooksul on riik liikunud normaalses tempos jälitustegevuse kõigi legaalsete põhimõtete kinnistumisel.

«Ja ma arvan, et nüüd ta intensiivistub kindlasti, kuna jälitustegevus leiab oma õige koha kriminaalmenetluse seadustikus lähiajal, jälitustegevuse seadus sellisena kaob ära ja me saame teda hinnata kui ühte tõendite kogumise meetodit, mis kannab endas põhiseaduse riivet, aga mis peab olema tasakaalustatud nii kodanike põhiõiguste kaitsel kui ka võitluses kuritegevusega,» rääkis Anvelt.

Marko Pomerantsi sõnul saab õiguskantsleri poolt nähtud vastuolu tegelikku olemasolu kinnitada või ümber lükata vaid riigikohus oma lahendiga.

Kalle Laanet avaldas arvamust, et põhiõiguste ja vabaduste riive ning kõik, mis puudutab sisejulgeolekut, peaks olema kindlasti poliitiliste erakondade ülene. «Nii et ma väga loodan, et see eelnõu, mille me täna sisse andsime, saab olema sisulise debati aluseks,» märkis ta.

Keskerakonna fraktsioon algatas täna kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille eesmärk on suurendada kontrolli jälitustegevuse üle ning tagada inimeste privaatsuse kaitse.