«See oli eesti küla hävitamine!»

1931. aastal Uus-Eesti külas tehtud foto, kus lokomotiivi kõrval poseerivad korraga nii pealekaebaja kui ka tema tulevased ohvrid. Vasakult esimene on Albert Jakobson ja vasakult neljas Jaan Henno, kes seitse aastat hiljem lastakse maha vasakult teisena seisva Gavriil Umnovi pealekaebuse tõttu. Nii vähemalt väidavad külaelanikud ise. Paremal seisavad Matilda Henno, Aurelia Kiitam ja Elviina Miilits, kelle abikaasas viidi samuti minema. FOTO: Arhiiv Foto: arhiiv

Juulis 80 aastat tagasi märkasid ühe Kubanimaa suurema eesti küla Uus-Eesti elanikud veoautode kolonni, oma 20 masinat. Tol suvel oli Stalini-aegse Nõukogudemaa võimudel pidevalt kiire riigile määratud vilja äravedamisega, seetõttu autokolonn eestlastes erilist huvi ei tekitanud. Vilja asemel viisid veoautod aga järgmisel päeval enne päikesetõusu ära peaaegu kõik küla mehed, kellest vaid üksikud jõudsid tagasi koju.

Tegemist oli Stalini suure terrori ajal suurima ühekordse spetsiaalselt eestlaste vastu suunatud kuriteoga. Peamiselt 28. ja 29. juulil 1938. aastal arreteeris Nõukogude julgeolekuteenistus NKVD Musta merega piirnevas Krasnodari krais Uus-Eesti külas ja selle kõrval asunud väiksemas eestlaste külas Banatovis vähemalt 102 meest ja ühe naise. Ära viidi kahe küla elanikest veerand.

Neist vähemalt 99 hukati või peksti surnuks sama aasta oktoobris Krasnodaris, kuid nende pered elasid teadmatuses oma meeste ja isade saatuse kohta kuni 1950ndate lõpuni.