/nginx/o/2011/06/01/605978t1h580e.jpg)
Kaagvere erikoolis on korra tagamisega tõsiseid probleeme ning mõnel juhul on sinna saatmine tüdrukute käitumist isegi halvendanud, tunnistas Tartu maavalitsuse spetsialist.
Tartu maavalitsuse hinnagul on Kaagveres kord käest ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Isiklik seisukoht on, et Kaagvere koolis on sisemine kord ja koolikorraldus täiesti käest ära,» andis Tartu maavalitsuse sotsiaalkasvatuse peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Aare Laak kooli juhtimisele karmi hinnagu.
Tema väitel ei täida Kaagvere kool oma ülesannet ja mitmel juhul on tüdrukute käitumine seal halvenenud. «Need õpilased, keda me Tartust suunanud oleme, pole varem nii valdavalt vägivaldse käitumisega silma paistnud kui need juhtumid Kaagvere koolist näitavad,» nentis ta.
Laaki sõnul pole asi personali vähestes õigustes laste suhtes ning toob näite, et Tapa erikoolist pole kuulda olnud ühtegi juhtumit, kus õpilased oleks vägivaldselt käitunud koolipersonali suhtes.
«Erikoolisüsteem võimaldaks minu hinnangul enamat. Mitte ainult seda, et kooli töötajad ei tohi mitte midagi teha, aga kui personali töö ja professionaalne lähenemine oleks teistel alustel siis oleks olukord ka parem,» arvas Laak.
Ühe põhjusena tõi ta välja asjaolu, et sel aastal oli Kaagveres erakordselt palju põhikoolilõpetajaid. Vanematest tüdrukutest mitmed olid erikoolis õppinud juba aastaid. Lähipäevil peaksid nad kooli lõpetama ja vabanema. «Sundolukorras olemine tekib pinge, mis aastate jooksul kasvab ning see kandub üle ka teistele õpilastele,» rääkis Laak.
Praegu on Kaagvere kool Laagi hinnagul väga kitsastes tingimustes ning tüdrukud pole eraldatud vastavalt suhtlemis- ja sotsiaalsetele oskustele. «Need, kes sellega hakkama ei saa, peaks eraldi olema, sest praegu tundub, et just nemad kujundavad seal mentaliteeti,» rääkis Laak.
Laak kinnitas, et alaealiste komisjoni ees pole vanduvaid, ähvardavaid ega märatsevaid lapsi olnud, vastupidi kõik olla distsiplineeritud. «Kui me noorsoopolitseinik Marina Paddariga võtsime viimati Kaagveres käies kogu kooli kokku, et rääkida vägivallast ja sanktsioonidest, siis valitses saalis haudvaikus. Pärast koolitöötajad imestasid, et pole nagu meie kool,» kirjeldas ta.
Laaki sõnul on erikoole vaja, sest leidub lapsi, kes mujale, kui kinnisesse, kõrgema distsipliiniga kooli ei sobi. Praegust olukorda raskendab ka see, et erikoolid jäävad nelja ministeeriumi - haridus-, sotsiaal-, justiits- ja siseministeeriumi haldusala vahele.
Tulevikus peaks olukorda parandama juba algatatud alaealiste mõjutusvahendite seaduse muutmine ning erikoolide ümberehitamine. Nii Kaagvere kui ka Tapa kool lähevad suvel kapitaalremonti, rajatakse suured juurdeehitused.