/nginx/o/2011/06/01/607474t1ha5a6.jpg)
61 protsenti Eesti elanikest näeb enda ja oma laste tulevikku Eestis, Lätis ja Leedus seob oma tuleviku kodumaaga aga vaid alla poole elanikkonnast, selgus TNS Emori uuringust.
Üle poole elanikest seob enda ja laste tuleviku Eestiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhiline küsimus ongi selles, kui kestlikud me oleme – kui palju on meid siin täna ja kui palju 20 aasta pärast, kui paljud tahavad, et nende lapsed siin elaksid. Siin numbreid vaadates on asi väga murelik,» tõdes uuringu tulemusi analüüsinud professor Marju Lauristin.
Uuring näitas nimelt, et kui Eestis näeb kindlalt enda ja oma laste seotust Eestiga tublilt üle poole elanikkonnast – 61 protsenti ja kolmandik ei tea seda täpselt, siis Lätis on kindlalt oma tulevikku kodumaaga sidujaid vaid 44 protsenti ja Leedus 48 protsenti.
Lätis ja Leedus on ka praegu väljaränne suurem kui Eestis.
«Noored teevad oma otsuseid kodumaale jäämise või tagasitulemise kohta mitte vaid palgast sõltuvalt, vaid ka sellest, kas nad tunnevad, et neil on rakendust ja eneseteostuse võimalusi,» rääkis Lauristin.
Samuti näitas küsitlus, et seotus kodumaaga on kõigis Balti riikides põlirahvustest palju nõrgem muulaste seas, kelle integreerimiseks on ometi kõik riigid väga palju vaeva näinud.
«Eriti paistab see silma Lätis-Leedus, aga ka Eestis. Kõige kriitilisem on see, et need noored, kes praegu meil hariduse saavad, kellele me õpetame eesti keelt ja inglise keelt ning loodame, et noor põlvkond tuleb meie tööturule, kui nende seas kasvab soov minna leidma endale uut kodumaad, on see ikka väga ränk,» kommenteeris Lauristin.
Elukvaliteeti mõjutab X-faktor
Tulevikku vaatamine on seotud ka hinnangutega oma praegusele elule. Eestis hindab praegu oma elukvaliteeti heaks 40 protsenti, sama palju on neid, kes hindavad seda keskmiselt, alla 20 hindab seda kehvaks. Lätis ja Leedus peab oma elukvaliteeti keskmiselt paremaks alla 30 protsendi elanikest.
Elukvaliteet tähendab lisaks majanduslikule heaolule ka vaimset heaolu, stabiilsustunnet, suhteid keskkonnaga, ühiskonna üldisemat kliimat jpm.
«See hinnang on seotud täiesti X-faktoriga, seda võibki arutama jääda,» ei osanud Lauristin täpselt põhjendada, miks eestlased oma elu lõunanaabritest paremini hindavad. «See on teatud mentaliteedi, häälestuse küsimus, mingid ühiskonna kvaliteedid, mis ei ole mõõdetavad.»
«Põlisrahvas peab enda elukvaliteeti üldiselt paremaks kui muud rahvad, see on nii Euroopas igal pool, aga Eestis on vahe tavapärasest suurem. Rahulolu hinnang on alati suhteline ja inimene paneb alati end paika ümbritseva suhtes,» selgitas Lauristin.
«Meie mitte-eestlastest elanikkond tervikuna on optimistlikum ja positiivsem Eestis toimuva suhtes kui Läti-Leedu muulased,» tõi Lauristin esile. «See tähendab, et meie ühiskonna terviklik hoiak on positiivsem.»
TNS Emor viis tänavu aprillist maini läbi uuringu Balti riikides, selle raames küsitleti igas riigis tuhandet inimest vanuses 15-74 aastat. Uuringu tulemusi analüüsitakse põhjalikumalt septembris ilmuvas Eesti inimarengu aruandes.