/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/10/01/78612t1ha686.jpg)
Kuku raadio välispoliitika saates «Välismääraja» rääkisid kaitseministeeriumis töötavad Lauri Almann ja Jonatan Vseviov, et USA presidendivalimiste süsteemi puhul on võimalik ka patiseis, kui kumbki kandidaat ei saa valijameeste kogus 270 häält.
«Välismääraja»: USA valimistel on võimalik patiseis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide hinnangul on see käesolevate valimiste puhul teoreetiliselt täiesti reaalne, et mõlemad kandidaadid koguvad 269 valijamehe toetuse. Sel juhul läheb presidendivalimine USA Kongressi esindajatekoja kätte ning asepresidendi valimine senati kätte.
Kuna käesoleval juhul toimuvad aga ka Kongressi vahevalimised, siis on probleemiks see, kas presidendi peaks valima esindajatekoja vana või uus koosseis. Teisipäeval valitakse ümber kolmandik senati koosseisust ja terve esindajatekoda.
Vseviov ennustas, et 269:269 viigi korral kaebaksid kandidaadid juhtumi kohtusse just seetõttu, et puudub selgus, milline esindajatekoja koosseis valiku peab langetama, mis ilmselt saaks lahenduse alles ülemkohtus.
Samuti on probleemiks asepresidendi valimisel senatis tekkiv 50:50 viigiseis, misjärel peaks kaalukeeleks saama senatit juhatava asepresidendi hääl.
Eksperdid rõhutasid, et tegu on selgelt spekulatiivsete konstruktsioonidega.