Politsei sõidab Kaagvere vahet alatasa

Kaagvere erikool. Foto: Sille Annuk

Politsei saab väljakutseid Kaagvere erikooli vähemalt paar korda nädalas, vahel ka paar korda päevas – peamiselt on põhjuseks kaklemised ja löömised, asjade lõhkumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine.

Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanema ja Tartu maakonna alaealiste komisjoni esimehe Marina Paddari sõnul on väljakutsete arv Kaagvere kooli aastatega suurenenud. «On nädalaid, kus politseil tuleb Kaagverre sõita ainult paaril korral, kuid leidub päevi, kus tuleb kaks korda sama tee ette võtta.» Politseid teavitatakse alati ka koolist omavoliliselt lahkunud ja koju puhkusele lubatud õpilaste tagasi kooli mittetulekust.

Menetluses on nii väärtegusid kui kriminaalasju. Väärtegude korral saab politsei määrata rahatrahvi või taotleda kohtust aresti kohaldamist, kriminaalasjade puhul otsustab karistuse kohus.

Viimase nädalaga 3 tüdrukut vahi all

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina ütles Postimees.ee’le, et ainuüksi viimase nädala jooksul vahistati prokuratuuri taotlusel kolm erikoolis õppivat 14-aastast tüdrukut.

Kahe neiu suhtes on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku kehalist väärkohtlemist ja ähvardamist käsitlevate paragrahvide järgi. Nimelt kasutasid neiud korduvalt vägivalda õpetaja ja järelevalvespetsialisti suhtes.

«Näiteks hoidis üks neiu õpetajat kinni ning teine tiris samal ajal kannatanut juustest. Samuti on tehtud kindlaks, et üks tüdrukutest ähvardas klassiruumis olnud õpetajat kääridega, tehes kannatanu suunas torkeliigutusi,» märkis Kostina.

Kolmanda tüdruku suhtes alustati kriminaalmenetlust kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi järgi. Samuti esitati talle süüdistus arvutisüsteemi toimimise takistamise eest. Nimelt helistas neiu ajavahemikul 18.-20. veebruar 2011 üle 300 korra operatiivnumbrile 110, kuigi tal selleks mingit põhjust ei olnud. Ajavahemikul 20.-22. veebruar helistas ta asjata hädaabinumbrile 112 kokku 336 korral.

Lõuna prefektuuri politseinikud tegid kindlaks, et helistajaks oli sel hetkel Viljandis viibinud 14-aastane neiu. Talle esitati süüdistus ja kriminaalasi saadeti kohtusse, kuid sama neiu suhtes laekusid politseisse juba uued kuriteoteated. Neiu  kasutas korduvalt vägivalda erikooli kaasõpilase, sotsiaalpedagoogi ja järelevalvespetsialistide suhtes.

Äärmuslik meede

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido tõdes, et alaealise vahistamine on äärmuslik meede, kuid taolise käitumismustriga võib nooruk jätkata uute kuritegude toimepanemist.  «Olen seisukohal, et ainus võimalus tema kuritegeliku aktiivsuse peatamiseks on ta vahistamine.»

Tartu maakonna alaealiste komisjoni esimees Marina Paddar nentis samuti, et kui laps kujutab koolis olles ohtu endale ja teistele, siis väga äärmusliku ja alaealise puhul rangelt läbi kaalutud meetmena tuleb rakendada vahistamist.

«Erikool on süüteo toime pannud alaealistele rangeim mõjutusvahend, kuhu lapse saatmiseks annab loa kohus,» selgitas Paddar. Kui erikool mõjutusvahendina ei toimi ootuspäraselt, tulebki kaaluda järgmisi meetmeid.

Kaagvere erikooli suutlikkuses seal viibivate laste käitumismustreid muuta on Paddar skeptiline.

«Sellisel kujul nagu Kaagvere erikool praegu töötab, ei anna ta laste suhtes nende käitumise muutmise oodatavat tulemust. Riik peab tagama võimalused ja kool peab kindlustama nendest kinnipidamise.»