/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/05/06/573370t1he398.jpg)
Haridusministeeriumi delegatsioon käis viimase kahe nädala jooksul 11 Tallinna venekeelses koolis, mis ei taha eesti õppekeelele üle minna, neid oma sõnul kuulamas, mitte ümber veenmas.
Ministeerium: käisime vene koole kuulamas, mitte veenmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haridusministeeriumi delegatsiooni käigud koolidesse ei olnud mõeldud kellegi veenmiseks ega sundimiseks,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva Postimees.ee’le.
«Eesmärk oli ära kuulata, mida arvavad üleminekust eestikeelsele aineõppele lapsevanemad ja õpilased, mida on kool seni ülemineku heaks teinud ja mida veel kavatseb teha. Samuti kuulata ettepanekuid, kuidas riik saaks neid koole toetada.»
Kuuldu-nähtu põhjal koostatakse Ladva sõnul ettekanded ministrile, kes esitab materjalid valitsusele, mille ülesandeks on otsustada, kas anda mõnele koolile erand või mitte.
60 protsendi nõue pole nii jäik
Ladva sõnul pidid haridusministeeriumi esindajad kummutama kohtumistel tihti ka väärarusaama, et sellest sügisest peavad kõik senised venekeelsed gümnaasiumid hakkama õpetama 10. klassis 60 protsenti ainetest eesti keeles.
«Mõned inimesed, kes otseselt haridusega seotud ei ole, arvasid, et nimetatud 60 protsendi nõue hakkab kehtima koheselt esimesest septembrist 2011. Tegelikkuses tuleb 60 protsenti eestikeelset õpet saavutada kolm aastat kestvate gümnaasiumiõpingute jooksul,» selgitas Ladva.
«Koolirahvas oli sellest teadlik, pigem esines sarnast vääriti mõistmist lastevanemate ja õpilaste seas.»
Mis kombel kool oma õppekava seab, millisel aastal on rohkem eestikeelset õpet, milliseid aineid eesti keeles õpetatakse, see kõik on tema sõnul koolide endi otsustada.
«Nad peavad lähtuma oma võimalustest ning loomulikult on eesmärgiks võimalikult korraliku gümnaasiumihariduse andmine.»
Ministeerium vaid soovitab
Ladva märkis ka, et koolide omanik on Tallinna linn ning nende avamine ja sulgemine on praeguste seaduste järgi linna otsustada. «Haridusministeerium saab siin vaid soovitusi anda.»
Kui vaadata gümnasistide arvu ühes või teises koolis, siis tekib Ladva sõnul mitmel Tallinna gümnaasiumil, ükskõik milline on seal õppekeel, raskusi uue riikliku õppekava ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse esitatud nõuete täitmisel.
«Kui gümnaasiumide arv on väiksem, on sinna lihtsam leida tasemel õpetajaid, saab pakkuda korralikku õpikeskkonda, huvitavaid õppesuundi ja piisaval hulgal valikaineid,» lisas ta.
Kõik 11 ülal mainitud kooli kahe nädala jooksul läbi käinud haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis soovitas täna mõne Tallinna venekeelse kooli gümnaasiumiosa kinni panna, sest neis napib õpilasi.
Küttise väitel tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest tasemel gümnaasium eeldab 300 õpilast, kuid ühegi pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiosas ei leidu praegu isegi 200 noort.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles vastukaaluks Küttisele, et pealinna venekeelseid gümnaasiume ei kärbita kiirkorras, kuid ei välistanud, et analüüsid võivad viidata vajadusele nende arvu tulevikus ikkagi vähendada.