/nginx/o/2011/03/21/542342t1hbfd4.jpg)
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles vastukaaluks haridusministeeriumi asekantslerile, et pealinna venekeelseid gümnaasiume ei panda kinni kiirkorras, kuid ei välistanud, et analüüsid võivad viidata vajadusele nende arvu tulevikus ikkagi kärpida.
Kõlvartile jääb arusaamatuks, miks räägib ministeeriumi asekantsler Kalle Küttis praegu Tallinna koolivõrgu korrastamisest.
Ta meenutas, et kahe nädala jooksul pealinna koole külastanud ministeeriumi ametnike eesmärk oli tutvuda nende koolidega, kes soovivad õppekeeleks valida vene keele.
«Koolivõrgu korrastamist korraldab teatavasti ikka iga kohalik omavalitsus, mitte ministeerium,» märkis Kõlvart.
Tema sõnul tuleb iga kooli puhul arvestada ka nende eripära.
«Niisamuti oleks võinud ministeerium näitena tuua Tallinna Juudi Kooli, kus gümnaasiumiosas õpilasi napib,» ütles Kõlvart.
Haridusministeerium tõi nimelt tänases pressiteates statistikale tuginedes välja, et näiteks Haabersti Vene gümnaasiumis on 49 ja Karjamaa gümnaasiumis 41 gümnasisti, samas kui optimaalseks peetakse kolme paralleeli peale 300 õpilast.
«Alati ei ole kvantiteet ja kvaliteet seotud ehk kui gümnaasiumis on ka kolm paralleeli, ei pruugi see tagada veel kvaliteeti,» rääkis Kõlvart.
«Näiteks Tallinna Linnamäe vene lütseumis õpib samuti gümnaasiumiosas vähem kui 300 õpilast, ent õpitulemustelt on kool üks parimaid, sealhulgas eesti keele osas.»
Tallinna haridusamet on Raepressi teatel alustanud juba uue koolivõrgu arengukava koostamisega, milles nähakse edasised sammud järgmiseks kümneks aastaks.
Just see dokument peaks saama Kõlvarti hinnangul koolide avamise, kolimise või sulgemise aluseks.
«Kui prognoose arvestada, siis lähiajal ei puuduta vähene õpilaste arv gümnaasiumiosas mitte ainult vene koole, vaid ka eesti koole,» tõdes Kõlvart.
«Ent veel kord toonitan, et koolivõrgus tehtavaid otsuseid ei saa langetada hetkeolukorda arvestades, vaid tuleb näha protsesse kaugemas perspektiivis.»
Tema sõnul on koolivõrgu planeerimine pikaajaline protsess, mida ei tohi teha kiirustades ega olukorda eelnevalt põhjalikult analüüsimata.
Tuginedes rahvastikuregistri ja Eurostati andmetel põhinevale haridusameti statistikale suureneb lähiaastatel algklassiõpilaste arv ning väheneb veel mõnda aega põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arv.
Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul tuleks mõne Tallinna venekeelse kooli gümnaasiumiosa kinni panna, sest neis napib õpilasi.
Küttise väitel tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest tasemel gümnaasium eeldab 300 õpilast, kuid ühegi pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiosas ei leidu praegu isegi 200 noort.
Pealinna koolivõrgu korrastamise kava aastateks 2003-2012 võeti vastu 2003. aastal, mille järgi on Tallinna ka enda koolivõrku muutnud.
Vene koolide puhul tähendas see, et 2002. aastal suleti Kopli vene põhikool, kaks aastat hiljem liideti Mustamäe üldhariduskool ja Vana-Kalamaja gümnaasium Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumiks.
Samal 2004. aastal suleti Tallinna Ümera põhikool, kaks aastat hiljem korraldati Valdeku gümnaasium ümber põhikooliks ja see põhikool ühendati peagi omakorda Tallinna 53. keskkooliga.
Pelguranna gümnaasium korraldati ümber põhikooliks 2008. aastal ja ühendati seejärel kaks aastat hiljem Karjamaa gümnaasiumiga.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)