:format(webp)/nginx/o/2011/05/31/605298t1h7a65.jpg)
Sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse teiseks liikmeks kinnitatud Evelyn Sepp leiab, et Kultuurikatla arendus on ummikusse jooksnud ja tema ülesanne ongi esmalt see lahti harutada.
Sepp: Kultuurikatla arendus on ummikus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sisuliselt on kogu arendus ummikus. Põhjusi on palju ja mina ei sisene sellesse protsessi kedagi süüdistama, aga fakt on see, et objekt, mis pidi valmis olema juba 2010. aastal, pole saanud veel alatagi,» ütles Sepp Postimees.ee’le.
«Olen kindel, et kedagi ei rahulda kultuuritehase asemel pelgalt ehitaja aed selle ümber. Mind kõige vähem. Nii et esmalt tuleb lahti harutada tekkinud umbsõlm,» pidas Sepp oma esimeseks ülesandeks sihtasutuse juhatuses.
Edasi kavatseb ta arendama hakata koostööd nii asutuste kui kõigi teiste sihtrühmadega, kes seda Eesti mõttes unikaalset kultuuri loomekeskust vajavad.
«Minu silmis on katla näol endiselt tegemist multifunktsionaalse, maksimaalselt Eesti avalikkusele avatud loomekeskusega, kes pakub omakorda nii keskkonda loomeinimestele kui kohta kultuurinautijale koos võimalusega ka ise selles osaleda,» selgitas Sepp. «Ehk arvestades tema asukohta peab ta olema maksimaalselt avatud, sünergiline ja moodne kultuurikeskus.»
«Katla enda koht Kultuurikilomeetril on ju tõeliselt unikaalne - tulevase renoveeritud linnahalli, Lennusadama, Patarei vangla vahetus läheduses ja ta väärib selgelt selle piirkonna tõmbekeskuse tiitlit koos oma sisulise töö ja tähendusega. Selle nimel tulebki töötada.»
Sepp ütles, et tööleping tema kui sihtasutuse juhatuse liikmega sõlmitakse kolmeks aastaks ja talle teadaolevalt on tema palganumber 3000 eurot.
Kuivõrd Tallinna kultuuriaastat on jäänud veel pisut enam kui pool aastat, hakkab Sepp juhatuse liikmena tegema ettevalmistusi selleks, mis saab sihtasutusest pärast seda. «See, kuidas jätkatakse, saab olema üks minu ülesandeid. Detailidest on täna ilmselgelt vara rääkida. Peamine on see, et kogu kogemustepagas leiaks parima viisi, et Eesti kultuurielu jätkuvalt rikastada ja uued uksed ja kontaktid tooksid kasu kogu Eestile,» sõnas ta. «Loodame, et koostöökogemus on sedavõrd positiivne, et sellega saab sihtasutuse jätkusuutlikkust toetada.»