/nginx/o/2010/07/12/401064t1h4847.jpg)
1. juunist algab Eestis ametlik suplushooaeg ning terviseametile teadaolevalt on tänavu avatud 49 ametlikku randa ehk üks vähem kui mullu.
Homsest on Eestis avatud 49 ametlikku supluskohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaal kukkusid tänavu avalike supluskohtade nimekirjast välja Karinu kaksikjärv ja Tarbija tehisjärv, kuid Läänemaa seevastu sai ühe koha juurde. Nimelt ootab Läänemaal tänavu suplejaid ka Aafrika rand.
Järvamaal on tänavu kokku kuus supluskohta, Pärnu-, Tartu- ja Hiiumaal viis, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Valgamaal neli, Läänemaal kolm, Põlva-, Võru- ja Viljandimaal kaks ning Saare- ja Jõgevamaal üks.
Harju- ja Raplamaal pole tänavu ühtegi ametlikku supluskohta, kuigi Harjumaa päästab hädast välja Tallinn, kus suvitajaid ootab suisa viis korralikku randa.
Avalikeks supluskohtadeks on rannad, mis on hooldatud ja korrastatud ning kus on piisavalt riietuskabiine, tualettruume ja prügikaste. Randades peab olema tähistatud ohutu suplusala, kuid vetelpääste olemasolu ei ole kohustuslik.
Kogu suplushooajal teostatakse neis randades nõuetekohast suplusvee seiret, mille tulemused avaldatakse jooksvalt terviseameti kodulehel.
Suplemiseks sobivaid veekogusid on Eestis tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid vaid avalikes supluskohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate ohutust ja heaolu tagavad nõuded. Kõikides teistes veekogudes toimub suplemine inimese enda vastutusel.
Suplusvee analüüside ja supluskoha heakorra eest vastutab supluskoha omanik või valdaja.