/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2011/05/30/604608t1h35a5.jpg)
«Reklaamiagentuur on nagu ilus naine: klient peab meie juurde tulema ja ütlema, et talle meeldime. Vastupidi, ennast pakkuma minna, oleks naljakas.»
Tellijale
Võidukat Utopiat tehakse nagu bändi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda intrigeerivalt arutlevad Eesti Reklaamiagentuuride Liidu aasta agentuuriks valitud Utopia tüürimehed Alvar Jaakson ja Leslie Laasner.
Agentuuri feminiinsest olemusest hoolimata tundub nende kahetoaline büroo Tallinnas vanas Lutheri mööblivabrikus nagu poissmehekorter. Agentuuri kuuest töötajast on vaid üks naine ja temagi praegu Ühendriikidesse komandeeritud.
Mehed räägivad, et nii väike agentuur eriti konkurssidel osaleda ei taha: «Meiesugusel kääbusagentuuril on nende ettevalmistamine nii energiakulukas ja see käib kõik põhiklientide arvelt.»
Ometi sündis kliendisuhe kaubandusketiga Rimi just konkursi tulemusena. Kampaania «1000 aastat enne Rimi» sai telereklaami teenuste kategoorias kuldmuna. Ja telemuna on reklaamitegijate silmis üks väärtuslikumaid.
«Kui konkurss välja kuulutati, siis napilt otsustasime, et me ei osale sellel. Kõndisime teise majja lõunale, aga tee peal tuli idee. Edasi oli vormistamise küsimus,» räägib Laasner.
«Rimi soovis rõhutada oma eestimaisust, nende maines oli see kõige nõrgem külg. Idee tuli Rimi nimest – selline imelik sõna, nagu mingi lühend, näiteks eKr (enne Kristust – toim),» meenutab Jaakson.
Faktilist täpsust 1000 aasta taguse Eesti loomisel taga ei aetud. Seda tunnevad Rimi turundusinimesed, kes saavad televaatajatelt õiendusi, et 1000 aastat tagasi Eestimaal kährikuid ja kartuleid veel ei tuntud.
Jaaksoni sõnul ongi ebaloogilisus lahe. «Reklaami võetakse liiga ratsionaalselt, nagu peaks see kogu aeg mingeid fakte edastama. Tegelikult on reklaam emotsionaalne, aga sellest rollist ei saada aru. Reklaam peab olema huvitav, mitte loogiline,» räägib ta.
Utopia lõid Laasner ja Jaakson kolme aasta eest, kui nad otsustasid koos ära tulla suuragentuurist Division ning luua sellise agentuuri, kus tahaks ise töötada.
«Meie omavaheline koostöö hakkas nii hästi minema, tekkis selline tuumavarras. Oli mõistlik hakata oma asja ajama, saavutada sõltumatus ja viia kõik peas sündivad ideed ellu,» meenutas Laasner.
Tollal oli korduvalt aasta agentuuriks valitud Divisioni trofeeseinast märkimisväärse osa täitnud duo Laasner-Jaakson. Pärast 2008. aastat pole Division aasta agentuuriks saanud…
Meeste lahkumine sattus masu algusesse, mis Eesti reklaamiäri armutult rappis. Nii mõnigi mees vangutas pead ja ennustas kahemeheagentuurile kiiret lõppu.
«Alustasime 2008. aasta aprillis. Meie esimene klient oli Sampo pank, kellele tegime kodulaenu reklaami,» jutustab Jaakson.
«Samal päeval kui reklaam valmis sai, tuli uudis, et Lehman Brothers hävis (Lehman Brothers Holdings Inc. oli USA finantsettevõte, mille pankrotti 2008. aasta septembris loetakse ülemaailmse finantskriisi alguspunktiks – toim). Reklaam oli eetris üks kord,» lisab reklaamimees.
Masu kiuste jäi Utopia pinnale ning laienes lausa kuue töötajaga ettevõtteks, mis kuulub endiselt Laasnerile ja Jaaksonile. Mehi vaadates tuleb meelde Bläck Rokiti omaaegne menulaul, kus sedastati: «Seal mul töötab neli töölist, ise olen rahul.»
Agentuuri Taevas juht ja reklaamiagentuuride liidu president Rein Iida kurtis enne Kuldmuna konkurssi, et kõrgkoolid ei valmista ette sobivat kaadrit ja uutel inimestel on vajalik mõneaastane «inkubatsiooniperiood» agentuuris. Utopiasse tulevad kohe head töötajad.
«See on hea märk, kui inimesed tahavad tulla. Suures agentuuris on selline orkestriloogika, kus on dirigent ja igasugused koolitatud muusikud. Meie teeme nagu bändi,» räägib Laasner.
«Asi pole selles, kas sa midagi nii väga oskad. Peaasi, et oleksid musikaalne, küll me paneme sulle kitarri kaela ja õpetame need paar duuri ära,» lisab mees, kes on laiemale publikule tuntud kui edukas popmuusik.