/nginx/o/2011/04/21/562985t1hfbaf.jpg)
Eile õhtul Varssavis toimunud Kesk-Euroopa maade presidentide ja Ameerika Ühendriikide riigijuhi Barack Obama kohtumisel kõnelenud Eesti president Toomas Hendrik Ilves rõhutas hiljem, et nii nagu demokraatlik Euroopa vajab jätkuvalt ühendriike, vajavad ühendriigid demokraatlikku Euroopat, kuid ainult siis, kui see on tugev ja julge.
«Euroopa ja Ameerika Ühendriigid saavad nüüd liita oma oskused ja tahte, et aidata Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ebademokraatlike režiimide vastu ülestõusnud rahvaid,» ütles president Ilves. «See on 21. sajandile kohane Atlandi-ülene koostöö, ent ainult siis, kui üheks liidriks on siin tugev ja julge Euroopa.»
Eesti riigipea tõdes, et mitmetel Euroopa riikidel, kes 20 aastat tagasi vabastasid end võõra võimu rõhumise alt, on kogemus, kuidas muuta end demokraatlikuks, turumajanduslikuks õigusriigiks.
«Meie õppetunnid ja meie edu annavad meile sõnaõiguse,» sõnas president Ilves.
«Kui seda kogemust – meie abi – vajatakse, on meie moraalne kohus seda pakkuda,» kinnitas president Ilves.
«Nii Euroopa demokraatlike riikide kui ka Ameerika Ühendriikide huvides on, et maailmas oleks võimalikult palju demokraatlikke ja tugeva majandusega, rahvusvaheliselt vastutustundlikke piirkondi. Nii näeme siin lisaks moraalsele kohusele ka praktilist vajadust toetada Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida muutustele pööranud rahvaid.»
Ent selle kõige eelduseks on nende rahvaste ja võimu võtnud või võtvate uute liidrite endi tahe ehitada demokraatlik ühiskond ning nende valmisolek selle nimel pingutada, vajadusel teha esmapilgul ebapopulaarseid, kuid hilisema selguse kohaselt ainuõigeid otsuseid, rääkis president Ilves.
«See on rahvusvahelise toetuse eeldus, mille puudumist või vähemalt nappust me näeme mõnedes Euroopa riikideski, kes küll sõnades räägivad pühendumisest euroopalikele väärtustele, aga tegelikult on nende suhtes ükskõiksed või veel hullem, eiravad neid väärtusi,» sõnas Eesti riigipea.