Eesti vanim eraülikool kaotab ülikooli staatuse

Usuteaduse Instituudi kodulehekülg. Foto: http://www.eelk.ee/ui/

Enamiku praegustest Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulikest koolitanud vanim eraülikool EELK Usuteaduse Instituut kaotab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsusega ülikooli staatuse ja peab jätkama rakenduskõrgkoolina. Kriips tõmmati lõplikult peale ka venekeelseid tudengeid koolitavale Sotsiaal- Humanitaarinstituudile, kirjutab Nils Niitra.

Pärast Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonna sulgemist oli 1946. aastal asutatud instituut terve okupatsiooniaja võimudele vastuvõetamatu mõtlemise väheseid edendajaid kõrgeimal tasemel.

Aastakümneid sai seal kaitsta kõiki akadeemilisi kraade, eile aga andis Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu kooli usuteaduse doktoriõppele negatiivse hinnangu ja see tähendab ka muutumist rakenduskõrgkooliks.

Akadeemiast saab kõrgkool

Veidi rohkem kui saja tudengiga EELK Usuteaduse Instituut kaotas ka sotsiaalteenuste õppe magistritaseme akrediteeringu. Instituut on siiski väike ülikool võrreldes Euroakadeemiaga, kus õpib tuhatkond tudengit.

Sealnegi doktoriõpe pidi eile Postimehele teadaolevalt kaalukausile jõudma, aga ülikooli tulevik ülikoolina tuleb siiski uuesti kõne alla juunis. «Euroakadeemia tahab anda eksperthinnangule veel omapoolseid hinnanguid,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.

Laidmets lisas, et ülikooli muutumine rakenduskõrgkooliks tähendab mõndagi peale selle, et seal ei saa enam kaitsta doktorikraadi. «Siis ei ole enam tegu akadeemilise, vaid pigem praktilise suunitlusega kõrgharidust andva asutusega,» lausus ta. «Kuna doktoriõpet pole, siis ei saa ka rääkida suunatusest teadustegevusele. Magistriõpe võib valitsuse eriloaga põhimõtteliselt olla.»

Ülikooliambitsiooniga kooli rakenduskõrgkooliks muutumine tähendab Laidmetsa hinnangul siiski enamatki. «Teoreetiliselt on nii, et kui nad ei suuda end ümber korraldada või kellegagi ühineda, siis  peavad nad üldse tegevuse lõpetama. Loogilisem on siiski, et nad suudavad seda teha ja näiteks kõik need mitmed usuteaduslikud õppeasutused hakkavad tegema midagi koos.»

Kas siis baptistid, metodistid ja luterlased löövad seljad kokku ja unustavad konfessionaalsed erisused? «Eks osa põhiaineid on samad,» rääkis Laidmets. «Nende konfessionaalsete õppeasutustega on küll veidi keeruline, aga laias laastus on neil ka väga palju sarnaseid ja kattuvaid õppeaineid, mida saab koos teha.»

EELK Usuteaduse Instituudi rektor Randar Tasmuth tunnistas Postimehele, et tal on kahju eelkõige negatiivsest hinnangust sotsiaalteenuste magistriõppele. «See on Eestis niivõrd ainulaadne teenus, mida mujal ei osutata. Halastustöö on siin ühendatud sotsiaalse kompetentsiga,» lausus Tasmuth. «See oli värske õppekava, aga kui komisjon nii arvas, ju siis oli põhjust nii teha. Eesti ühiskond kaotas ühe väljundi.»

Tasmuth lisas, et taasiseseisvumise järel andis usuteaduse instituut suure panuse Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonna taasalustamisse. Kas nüüd jätkata iseseisvalt või muutuda osaks Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonnast? 

«Võimalik on suurem seotus ja koostöö Tartu Ülikooliga, aga ka töö jätkamine Tallinnas ilma doktoriõppeta, teistsuguse õppeasutusena,» lisas Tasmuth.
EELK Usuteaduse Instituudil on Tasmuthi hinnangul oma koht ka rakenduskõrgkoolina.

Instituudile kriips peale

Hindamisnõukogu tõmbas eile ka lõplikult kriipsu peale Tallinnas Lasnamäel tegutsevale ja peaasjalikult venekeelseid tudengeid koolitavale Sotsiaal-Humanitaarinstituudile, sest sotsiaalteenuste rakenduskõrghariduslik eriala oli sellel koolil viimane, mis polnud veel saanud negatiivset hinnangut. Ka muusika- ja teatriakadeemia peab lõpetama õpetajakoolituse doktoritasemel.

Laidmetsa sõnul leiavad 40–50 Sotsiaal-Humanitaarinstituudi tudengit endale tõenäoliselt uue kõrgkooli, kus õpinguid jätkata. «Reeglina sõlmivad inimesed erakõrgkooli õppima minnes lepingu, milles on kirjas, et juhul kui kooliga midagi juhtub, on mõni teine kool, kuhu nad saavad minna õppima.»

Laidmets lisas, et praeguse tudengipõua tingimustes pole sellist uut kooli väga keeruline leida. Ja kes on juba seda instituuti lõpetamas, saab seda teha kuni tuleva aasta 1. jaanuarini. Siis lõpeb ka akrediteeringu kehtivus.

Peale selle sai hulk erialasid nõukogult tähtajalise akrediteeringu, mis võib suure tõenäosusega tähendada ka riigi koolitustellimuse vähendamist või sellest ilmajäämist. Bakalaureuseastmes puudutab see Tallinna Ülikooli ajakirjanduse ja sellesama usuteaduse instituudi usuteaduse eriala.

Viimased juba pikka aega kestnud üleminekuhindamist puudutavad otsused tulevad kvaliteediagentuuri hindamisnõukogus arutusele 16. juunil.

EKKA eilsed otsused

Eilne Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu istung ei andnud akrediteeringut neljale õppekavale.

Negatiivse hinnangu osaliseks said:

•    EELK Usuteaduste Instituudi sotsiaalteenuste õppekavagrupi magistriõpe ja usuteaduste õppekavagrupi doktoriõpe;

•    Sotsiaal-Humanitaarinstituudi sotsiaalteenuste õppekavagrupi rakenduskõrgharidusõpe ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õpetajakoolituse doktoriõpe.

EELK Usuteaduste Instituudi puhul tähendab see ka seda, et õppeasutus ei saa jätkata ülikoolina. Asutus tuleb reorganiseerida rakenduskõrgkooliks või leida muid lahendusi.

EKKA on hinnanud nüüdseks 19 õppekavagruppi 28st.

Viimased üleminekuhindamise otsused tulevad arutlusele  EKKA HN järgmisel istungil 16. juunil 2011.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium