/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/05/14/7843926t1hc1ff.jpg)
Tänavu kuue kuuga sai liiklusõnnetustes surma 39 ja vigastada 841 inimest ehk võrreldes möödunud aastaga hukkus koguni 16 ja sai vigastada 89 inimest rohkem.
Sünge poolaasta liikluses: hukkunute arv tegi järsu hüppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu liigume õnnetustes hukkunute arvuga 2014. aasta tempos. Tollal jättis liikluses elu 77 inimest,» ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
«Õnnetusi, kus inimesed viga said, juhtus rohkem nii jalakäijate, jalgratturite, mootorratturite, veoautode kui ka bussidega. Vaid alkoholi tarvitanud juhtide osalusel on siiani toimunud 10 õnnetust vähem ning ka hukkunuid on kolme võrra vähem ehk viis. See on ka ainus positiivne muutus võrreldes 2017. aastaga,» sõnas Tikerpe.
Kuue kuuga hukkus liikluses kuus jalakäijat, kaks ratturit ning neli mootorratturit. Veoauto ja bussi osalusel juhtunud õnnetustes sai surma 11 inimest. Tallinnas juhtus neli hukkunuga õnnetust, ülejäänud Harjumaal kuus. Tartumaal hukkus seitse, Raplamaal viis, Pärnumaal neli, Lääne-Virumaal ja Saaremal kolm, Ida-Virumaal ja Jõgevamaal kaks ning Viljandimaal, Järvamaal ja Võrumaal kummaski üks inimene.
Sel poolaastal juhtus ka palju laupkokkupõrkeid ning pole teada, kas nendeni viis kõrvaline tegevus, terviserike või sõiduviga.
«Nelja õnnetus puhul me kahtlustame, et kõrvaline tegevus oli üks põhjus, miks õnnetus toimus.»
Tikerpe ütles, et alkoholi tarvitanud juhid ja kõrvalised tegevused võivad olla seotud veerandiga õnnetustest. «Ülejäänud kokkupõrgete ja teelt väljasõitude taga on kas kiirus, sõiduviga, tähelepanematus või terviserike. Kahjuks on ka liikluses enesetappe.»
Tikerpe sõnul on selle aasta viie kuuga ainult liiklusjärelevalve teostamisse panustatud rohkem kui mullu. «Sel aastal oleme reide korraldades keskendunud rohkem roolis telefoni näppivatele juhtidele. Kuue kuuga karistati kõrvaliste tegevuste eest 1875 liiklejat, kuid see number annab pooliku pildi, sest see ei hõlma juhtidega peetud vestlusi ega anna ülevaadet sellest, kuidas mõjutab politseiniku märkamine liikleja käitumist. Karistuste loetelu annab ülevaate ainult karistustest, mitte mõjust terviklikuna,» lausus politseinik.
Tikerpe lisas, et liiklussurmade arv sõltub ka ilmast. “Enamikku inimestest distsiplineerib lume- või vihmasein, kuid on juhte, kes kiirust alla ei lase. Sel aastal oli talv lumerohke päikselisem kui mullu. Kõlab vastuoluliselt, kuid nii hea kui halb ilm aitavad õnnetustele kaasa. Kõige suurem roll ei ole muidugi ilmal, vaid juhil ja tema käitumisel. Ilm on alati faktor ning sellepärast peavadki liiklejad vastavalt valitsevatele oludele käitumist muutma. Sest lõpuks tapab ikkagi kiirus,” ütles Tikerpe
Praeguseks on liikluses surma saanud 40 inimest.