Tunne Kelam autoriõiguste reformist: Vikipeediale arvet ei esitata

Foto: ERIK PROZES/

Kas uus Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv on ohuks avatud ja vabale internetile või on loodud selleks, et kaitsta ajakirjanduse kvaliteeti ja autoriõigusi, arutlevad eri huvigrupid homse Euroopa Parlamendi hääletuse eel. 

Tõenäoliselt poleks homne hääletus niivõrd suurt tähelepanu saanudki, kui vikipedistid poleks täna hommikul kogu eestikeelse Vikipeedia sisu kättesaamatuks muutnud ning teatanud, et leht jääb suletuks kuni hääletuse toimumiseni 5. juulil. 

Hääletatakse, kas Euroopa Parlament saab mandaadi minna praeguse autoriõiguse direktiivi kavandiga kolmepoolsetele läbirääkimistele Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukoguga või asutakse teemat arutama taas sügisel. 

Kõige teravamalt on luubi all autoriõiguse reformi kaks punkti: artikkel 11 ja 13. 

Vikipeedia protest

«Hea lugeja! Euroopa Parlamendi täiskogu hääletab sel neljapäeval, 5. juulil 2018, kas anda roheline tuli autoriõiguse direktiivi kavandile, mis vastuvõtmise korral oleks tõsine oht vabale ja avatud internetile,» seisab vastuseks mistahes tänasele Vikipeedia otsingule. 

Teatatakse, et kavandatav direktiiv ähvardab piirata olemasolevaid vabadusi ja ligipääsu internetile ning seab ohtu ka Vikipeedia toimimise. «Kui direktiiv kavandatud kujul vastu võetakse, võib muutuda võimatuks uudisteportaalide artiklitele viitamine ning ka nende jagamine sotsiaalmeedias, samuti võivad otsingumootorid kaotada õiguse neid tulemuste hulgas näidata,» märgitakse Vikipeedias. 

Lehe teatel on direktiivi kavandi hukka mõistnud 70 arvutiteadlast, sh Interneti HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee, 169 teadlast ja akadeemikut, 145 inimõiguste, pressivabaduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaettevõtete organisatsiooni (link) ning ka Wikimedia Foundation, vaba entsüklopeediat edendav mittetulundusühing.

Vikipedistide sooviks on, et Euroopa Parlamendi liikmed hääletavad praeguse direktiivi kavandi vastu. 

Tunne Kelam Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

Kelam: Vikipeediale arvet ei esitata 

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liige Tunne Kelam (Isamaa) toonitab, et homse hääletusega ei otsustata autoriõiguse seaduse vastuvõtmise üle, vaid otsustatakse, kas liikmesriikidega alustatakse läbirääkimist või mitte. «See tähendab, et Eestil teiste hulgas on võimalik suuresti mõjutada seda, mis lõplikku kokkuleppesse tegelikult jõuab,» sõnas Kelam. 

«Nende läbirääkimiste tulemus tuleb Euroopa Parlamendi poolt lõplikult heaks kiita, see annab vajadusel võimaluse ebasobiv tulemus tagasi lükata. Olen otsustanud toetada Euroopa Parlamendile läbirääkimisteks mandaadi andmist,» on tema seisukoht. 

Kelami sõnul on kaalul ajakirjanduse jätkusuutlikkus ning ajakirjandusliku töö kvaliteedi kaitsmine. «Kui suured platvormid ei järgi kirjastajate autoriõigusi, võib see lõppeda tuhandetele ajakirjanikele töö kaotamisega,» sõnas Kelam. 

«Tänasel digiajastul on üha rohkem autoriõigustega kaitstud teoseid ilma omaniku nõusolekuta ebaseaduslikult saadaval. Pooldan uut autoriõiguse määrust, mis peegeldab digitaalajastu uut reaalsust ja ärimudeleid,» selgitas ta.

Kelami sõnul tagavad uued eeskirjad, et autoriõiguste omajatele makstakse nende jagatud teoste eest. «Ei ole õiglane, et praegu jõuab enamus tuludest otse veebipõhistele platvormidele ja vahendajatele,» lisas ta. 

Kelami sõnul ei kitsenda antud määrus mitte kuidagi eraisikute õigusi uudis- ja hüperlinke jagada. «Mis puudutab Vikipeediat, siis ütleb artikkel 2 väga selgesõnaliselt, et entsüklopeediad, isiklikud pilveteenused, ka haridus- ja teaduse andmekogud muu hulgas ei ole loetud online sisu jagavate teenuseosutajate hulka ning seega neile arvet ei esitata.»

Kaks küsitavat punkti – artikkel 11 ja 13

Euroopa Parlamendi saadik, Reformierakonna esimees Kaja Kallas leiab, et autoriõiguse direktiivi artiklid 13 ja 11 piiravad loominguvabadust ja uudiste jagamist. Esimene tähendab, et internetiplatvormid peavad sisu eelmonitoorides tagama, et autoriõigusega kaitstud teoseid ei kasutata omaniku loata. 

«Tulemuseks oleks näiteks see, et inimene ei saa enam YouTube’i oma lapse sünnipäeva videot üles laadida, kui taustal mängib Beyoncé laul. Lisaks on selge, et kui suurtel tehnoloogiagigantidel on võimalik selliseid monitoorimiskohustusi täita, siis väiksematel tegijatel on see palju raskem. Artikli pooldajad väidavad küll vastupidist, kuid tegelikult lähevad sinna alla ka internetimeemid, mis on noorte seas väga populaarne eneseväljendusviis. Näiteks tuvastaks Twitter või Facebook «Game of Thrones’ist» tehtud ekraanitõmmist autoriõigusega kaetud sisuna ja võtaks selle automaatselt maha,» selgitas Kaja Kallas oma blogis. 

Artikkel 11 annab kirjastajale nn naabrusõiguse oma digitaalseid väljaandeid ehk online portaalides avaldatud sisu autoriõigusega kaitsta. «Raportis on küll kirjas, et ainult linkimisele uued õigused ei kohaldu, aga selle mõtte tähendus on mulle ebaselge, keegi ei jaga ju nii-öelda «paljast linki». Tähelepanu pälvivad sellised lingid, millega tuleb kaasa ka teksti lühikirjeldus, artiklite puhul tavaliselt esimene lõik ja/või artikli juures olev pilt,» selgitas Kallas.  

Kaja Kallas Foto: Erik Prozes

Fraktsioonid kahes leeris 

Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis läks artikkel 11 läbi häältega 13:12 ning artikkel 13 häältega 15:10. Kallas tunnistab, et sarnaselt õiguskomisjoni tasavägisele hääletusele on ka mitmed fraktsioonid küsimuses eri leerides.

Missuguseks kujuneb homne hääletustulemus, on Kallase sõnul keeruline ennustada. «Kui homsel hääletusel parlamendi mandaati ei kinnitata, tuleb raport järgmise plenaari arutelule ja siis hääletatakse ka uusi muudatusettepanekuid. Kui homne hääletus läheb läbi ehk parlament saab mandaadi, siis läheb see koos artiklite 11 ja 13-ga,» märkis Kallas. 

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet märkis Kuku raadios, et direktiivi suurim probleem puudutab internetis oleva sisu monitooringu mehhanisme. «Euroopa Parlamendi õiguskomisjon on sellele eelnõule vinti peale keeranud,» leiab Paet. 

Monitooring aitaks täpsemalt kaardistada, kui palju on autoriõigusega kaetud asju internetis ning võimaldaks autoritel ja organisatsioonidel arvet pidada materjalide kasutamise üle. «Aga et automaatselt hakata mingeid materjale blokeerima – sellist lähenemist ei saa toetada,» leiab Paet.

Ka Euroopa Parlamendis Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Ivari Padar leiab, et homset hääletustulemust on väga keeruline hinnata. «Paljudes gruppides on vastakad arvamused ning arvamused poliitilistes gruppides ei ühti. Tõenäoliselt tuleb suhtelist tasavägine hääletus,» leiab ta.

Europarlamendi jõujooned

Euroopa Parlamendis on kaheksa fraktsiooni, lisaks on omaette grupiks koondunud fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

Parlamendi suurim fraktsioon on mõõdukalt parempoolne Euroopa Rahvapartei (EPP), tuntud ka Kristlike Demokraatide nime all, ja koondab 214 liiget. Eestist kuulub EPP fraktsiooni IRLi liige Tunne Kelam.

Liikmete arvult järgmine on Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D), kuhu kuulub 189 parlamendiliiget. Eestist kuulub S&D fraktsiooni SDE liige Ivari Padar.

Suuruselt neljas on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE), kuhu kuulub 68 liiget, nende seas ka reformierakondlased Kaja Kallas, Urmas Paet ning keskerakondlane Yana Toom.

Üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerinud Indrek Tarand liitus Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga (51 liiget).

Ülejäänud Euroopa Parlamendi fraktsioonid:

Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR), 74 liiget

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL), 52 liiget

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD), 41 liiget

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF), 40 liiget

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid (NA) on 18.

Allikas: Euroopa Parlamendi koduleht