/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/04/26/1716194t1ha953.jpg)
Haapsalu linnuse ehitustööde käigus tuli väikese linnuse müüri eest välja kokkukleepunud rahaklomp peamiselt Liivi sõja aegsete müntidega, kirjutab Lääne Elu.
Haapsalu linnuse ehitustöödel tuli välja Liivi sõja aegne rahakott (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhastamisel selgus, et väikeaardes on 16. sajandil vermitud mündid, kokku 15 ööri ja 3 killingit. Arheoloog Jaak Mäll pakkus, et raha võib olla kaotatud linnuse ehitustööde ajal. Summa suuruse kohta ütles Mäll, et omaaegsel kaotajal võis olla sama tunne kui vennal, kes praegu kaotab rahakoti 50 euroga.
Arvamusele, et tegemist võib olla kaotatud rahakotiga, viis arheoloogi see, et oksüdeerunud mündid olid omavahel tihedalt koos ja oksiidi küljes tundus olevat jälgi nahast. Väikeaarde hulgas on peamiselt Rootsi kuninga Johan III poolt vermitud poole- ja kaheöörised mündid aastatest 1571-1575, Riia peapiiskopi Thomas Schöningi ja Wilhelm von Brandenburgi poolt Kokneses 1536 ja 1563 ning Liivi Ordu meistri Hermann von Brüggeney poolt Tallinnas 1542 vermitud killingid. Mälli sõnul on tegemist tollaste käibemüntidega.
Killingeid nimetas ta toonaseks peenrahaks, mis olid oma väärtuse kaotanud. «Väikesed killingid püsisid sellepärast käibel, et nende järele oli vahetusrahana vajadus,» selgitas ta. Kõige haruldasemaks võiks Mälli sõnul pidada Johan III aegset hõbedast kaheöörist 1575. aastast. «Selle mündi kollektsioneerimisväärtus on puhtalt välimuse pärast parem kui teistel,» selgitas Mäll.
Ta lisas, et leiu suurim väärtus seisneb aga selles, et niisugust rahakotisisu sellest perioodist pole seni leitud. Peale väikeaarde on sadeveetrassi kaevamise ja väikese linnuse esise kõrgendiku likvideerimisega päevavalgele tulnud teisigi Rootsi-aegseid münte, kaubaplomme ja musketikuule. Muuhulgas on leitud ka majamärgiga väikepitsat. «Kui suurte pitsatitega kinnitati dokumente, siis väikestega löödi kirjad kinni,» selgitas Mäll.
Linnusest leitud pitsatil on kujutatud kilbil olevat ruunimärki ja initsiaale J ja K. «See, et keegi kasutab oma pitsatil majamärki, näitab, et ta on kaupmehe majapidamise peremees,» rääkis Mäll.
Ta lisas, et pitsati omanikku on väga raske tagantjärele kindlaks teha, sest selleks peaks teadma, millised majamärgid näiteks Haapsalus kasutusel olid. Omapärane leid on ka auguga münti meenutav ese, millel on kujutatud vastastikku kahte krooni. «See on teriaki purgi kaas, mille servad on ära lõigatud ja auk sisse tehtud,» ütles Mäll.
Teriakk oli keskaegne imeravim, kus olid kokku segatud peaaegu kõik ravimtaimed. Mäll ütles, et kuna ravimit peeti imettegevaks, siis arvati, et ka selle kaas võib kaelariputatuna inimest kaitsta.