:format(webp)/nginx/o/2018/07/02/7932292t1hba8d.jpg)
Uue andmekaitseseaduse vastu võtmisega kasvas Andmekaitse Inspektsiooni infoliini kõnede arv 777 kõnelt 1566 kõneni.
Uus andmekaitsemäärus vihastas inimesi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Segadust oli üksjagu,» sõnas Andmekaitse Inspektsiooni (AI) juht Viljar Peep. «Probleem on andmekaitse üldmääruse abstraktne ja üldine sõnastus.»
Peebu sõnul helistasid infoliinile kõige rohkem andmetöötlejad, kellel oli küsimusi uute kohustuste kohta. Helistasid ka inimesed, kelle andmeid töödeldi, kuid nende suhtes jäid andmekaitsereeglid eelmise seadusega võrreldes üsna sarnaseks.
AI juhi sõnul tunti kõige rohkem huvi töösuhete teemade vastu. Uuriti, kui palju võib tööandja alluvat jälgida, näiteks kasutada turvakaameraid.
Peep sõnas, et kui asutuste ja ettevõtete jaoks oli seadusemuudatuse miinuspooleks segadus, mis pole veel lõppenud, võib positiivsena välja tuua andmete ja infoturve korrastuse. Ta lisas, et kui normides ei orienteeruta, aitab andmeid kasutades terve mõistus ja eetikatunnetus.
«Eesmärk ei ole, et me lajatame igale poole trahvidega,» ütles Peep, selgitades, et pigem on sihiks eri sektoreid abistada ja nendega koostööd teha. Peebu sõnul on seni AI trahve kohaldanud ametnikele, meedikutele ja politseinikele, kes väärkasutavad oma ametialast juurdepääsu õigust. Peep lisas, et kõrgeim trahv on paarisaja euro piiresse jäänud.
Peep ütles, et ülikoole on julgustatud käivitama andmekaitsespetsialistide täienduskursusi ning praegu on umbes tuhat inimest neid kursusi läbinud või läbimas.
Peep rõhutas, et AI ei tegele sünnipäevaõnnitluste, matusekuulutuste, koolilõpunimekirjade, medalistide õnnitlemise ja muu sellisega.
Kõige populaarsemad küsimused Andmekaitse Inspektsiooni infoliinile:
1) Andmekaitsespetsialisti määramine – 181 kõnet;
2) Töösuhetega seotud küsimused – 141 kõnet. Enim küsiti töökohtadel kaamera kasutamise kohta (24 kõnet) ning asjaolu kohta, kas töölt lahkudes tuleb tööandjal sulgeda töötaja töö e-posti aadress;
3) Andmete avalikustamine – 103 kõnet. Pea kõikidel juhtudel oli mureks andmete (nime, isikukoodi, foto jms) avalikustamine internetis või meedias;
4) Salvestusseadmete kasutamine – 73 kõnet. Küsimused kaamerate kasutamise lubatavuse kohta avalikes kohtades ning eramajade küljes;
5) Uuringute läbiviimine – 60 kõnet. Küsiti isikuandmete kasutamise võimalikkust nii teadusuuringutes kui ka muudes küsitlustes;
6) Nõusoleku küsimine – 48 kõnet. Seoses uue üldmäärusega huvitas helistajaid, mis saab vanadest nõusolekutest ning kas ja kuidas üldmääruse järgi küsida nõusolekuid;
7) Võlgnevused, kohtutäiturid ja inkasso – 38 kõnet. Võlgnevustega seonduvate probleemide puhul küsiti enim inkasso ja kohtutäiturite poolt võlaandmete avaldamise kohta (näiteks kas inkasso võib tööandjat teavitada võlgnevusest).