Siserännet veavad noored pered

Eesti siserände saldo 2010. aastal. Foto: Statistikaamet

Eesti-siseselt kolisid mullu peamiselt lastega pered ja noored naised, selgus täna avaldatud statistikaameti rändeuuringust.

Eesti-siseselt vahetasid 2010. aastal elukohta enim 20-30 aastased noored. Suur on ka alla 10-aastaste laste osakaal, millest saab järeldada, et kolijateks on väikeste lastega noored pered.

Üldiselt siserändes soolist erinevust märgata pole, küll aga vahetas elukohta tunduvalt rohkem 15-29-aastaseid naisi kui mehi. Selle põhjuseks on naiste suurem osakaal kõrgema hariduse omandamises. Statistikaameti juhtivstatistiku Helerin Rannala sõnul võivad naised olla liikuvamad kui mehed. Lisaks tõi ta välja naiste suurema korrektsuse rahvastikuregistri teavitamisel oma muutunud elukohast.

Eesti-siseses rändes püsisid mullu trendid muutumatuna. Siserände abil kasvatasid oma elanikke arvu enim suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt koliti tähtsuse järjekorras Tallinnasse, regioonikeskustesse ja maakonnakeskustesse. Neist keskustest omakorda rännati edasi linna tagamaale, näiteks Tallinna puhul ümberkaudsetesse valdadesse.

Statistikaamet eristab tagamaana satelliitlinnu ja linnalisi valdu, kust vähemalt kolmandik töötajatest käib keskuslinna tööle (2000. aasta rahvaloenduse järgi). Keskused ja tagamaad moodustavad linnaregiooni. Sellest väljapoole jäävad maakondade äärealade väikelinnad ja maalised vallad loetakse äärealaks.

Noorte kolimine tagamaadele toob kaasa piirkonna arengu. Noorte kolimine valda suurendab ühelt poolt üksikisiku tulumaksu laekumiste kaudu eelarvet, teisalt muudab piirkonna atraktiivseks investeeringutele ja uute töökohtade loomisele. Omavalitsustelt nõuab siserände kaudu kasvav elanikkond uusi või laiendatud lasteaedu, koole, liiklusvõrku.

Piirkondades, kus rändesaldo on negatiivne, toimub vastupidine protsess. Elanike, eriti noorte ja laste arvu vähenemise tõttu tuleb lasteaedu ja koole kokku tõmmata või hoopis sulgeda. See omakorda pelutab võimalikke tagasikolijaid ning investeerida soovivaid ettevõtjaid.

Statistikaameti rändeuuringus kasutati rahvastikuregistri andmeid ehk ainult neid liikumisi, mis inimesed registreerinud on. Tegelikud viimase kümne aasta jooksul toimunud rändeprotsessid saavad selgeks alles pärast järgmise aasta rahvaloenduse tulemuste analüüsimist.