Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Lilled ja kommikarp on lubatud (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul lahendaks probleemi kõige tõhusamalt see, kui arstid otsustaksid loobuda igasuguste kingituste vastu võtmisest.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul lahendaks probleemi kõige tõhusamalt see, kui arstid otsustaksid loobuda igasuguste kingituste vastu võtmisest. Foto: Mihkel Maripuu

Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku korruptsioonijuhtum, aga ka statistika kinnitavad, et inimesed on harjunud arstile kingitusi viima. Kas sellele järgneb vastuteene, sõltub olukorrast.

2016. aastal puutusid Eesti inimesed meelehea pakkumisega kõige enam kokku just meditsiinis. Seda kinnitab justiitsministeeriumi kolme sihtrühma (elanikud, ettevõtjad ja avaliku sektori töötajad) uuring «Korruptsioon Eestis 2016».

Toona väitis kaheksa protsenti inimestest, et arstid on neilt raha, kingitusi või teenet oodanud. Kui teistes valdkondades on näitaja aastatega vähenenud, siis meditsiinis püsib see stabiilselt kümne protsendi lähedal.

Näiteks kui veel 2010. aastal puututi korruptsiooniga kõige enam kokku sõiduki tehnoülevaatusel, siis vahepeal algatatud hulk kriminaalasju on selles valdkonnas pistise andmist vähendanud. Seetõttu on prokuratuur ja politsei viimastel aastatel võtnud sihikule korruptsiooni meditsiinis.

Tagasi üles